Glasnost: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
EmausBot (arutelu | kaastöö)
P r2.6.4) (robot lisas: kk:Паблисити
toim
1. rida:
'''Glasnost''' ([[vene keel]]es ''гласность'') ehk '''avalikustamine''' oli [[1985]]. aastal [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidus]] [[Mihhail Gorbatšov]]i poolt ellu kutsutud avalikustamispoliitika.
{{ToimetaAeg|kuu=august|aasta=2006}}
'''Glasnost''' ([[vene keel]]es ''гласность'') ehk '''avalikustamine''' oli [[1985]]. aastal [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidus]] [[Mihhail Gorbatšov]]i poolt ellu kutsutud avalikustamispoliitika.
 
Avalikustamine tähendas salastatuse vähendamist sovetlikusnõukogude ühiskonnas ja ametliku ajakirjanduse üle seatud komparteikommunistliku partei kontrolli mõningast kärpimist. Keelamis- ja kärpimispoliitika kõrval, mida rakendas [[tsensuur]] oma avalikkusele teadmatuks jäävas tegevuses, hakati rohkem kasutama [[parteiline järelevalve|parteilist järelevalvet]], mis vahel avaldus ka avaliku parteilise kriitikana või diskussioonina. Kajastama hakati NSV Liidus (sh Balti liiduvabariikides) juhtuvaid negatiivseid nähtusi, nagu katastroofid ja sotsiaalsed konfliktid, [[kuritegevus]]e tõeline ulatus, avaldati näotuid tõsiasju oma ajaloost, samuti näidati, kuidas inimesed välismaal tegelikult elavad. Massimeedia tähendus muutus, need polnud enam ainuüksi propaganda-, vaid ka teabevahendid. Poliitilise surve mõningane lõdvenemine nähtus eeskätt üleliidulises [[trükiajakirjandus]]es ja [[televisioon]]is, ajakirjanduse liberaliseerumine sovetiimpeeriumi provintsides viibis.
 
Kajastama hakati NSV Liidus (sh Balti liiduvabariikides) esinevaid negatiivseid nähtusi nagu katastroofid ja sotsiaalsed konfliktid, [[kuritegevus]]e tõeline ulatus. Avaldati näotuid tõsiasju NSV Liidu ajaloost, samuti näidati, kuidas inimesed välismaal tegelikult elavad. Massimeedia tähendus muutus: see polnud enam ainuüksi propaganda-, vaid ka teabevahend. Poliitilise surve mõningane lõdvenemine nähtus eeskätt üleliidulises [[trükiajakirjandus]]es ja [[televisioon]]is, ajakirjanduse liberaliseerumine provintsides toimus aeglasemalt.
Avalikustamisega kaasnes [[Perestroika|perestroika-poliitika]], üha vähem kasutati sovetliku ühiskonna juhtimiseks administratiivmeetodeid ja laienes demokraatia. Lõdvenes ühiskonna ja riigi suletus, laienesid kontaktid muu maailmaga, aastal 1988 lõppes [[välisringhääling]]u segamine.
 
Avalikustamisega kaasnes [[Perestroika|perestroika-poliitika]]-poliitika, üha vähem kasutati sovetliku ühiskonna juhtimiseks administratiivmeetodeid ja laienes [[demokraatia]]. Lõdvenes ühiskonna ja riigi suletus, laienesid kontaktid muu maailmaga, aastal 1988 lõppes [[välisringhääling]]u segamine.
Alul ei tähendanud avalikustamine veel täielikku [[sõnavabadus]]t. Näiteks püüti maha vaikida [[Tšornobõli tuumaelektrijaam]]a IV reaktori plahvatus ja sellest tuleneva saaste ulatus. Ent järk-järgult glasnost süvenes, kuni aastal 1990 likvideeriti [[Glavlit]] (tsensuuri teostav organ N. Liidus) . Suurima mõju saavutas glasnost vahetult enne Nõukogude Liidu lagunemist. Hiljem on 'glasnost' tähenduse kaotanud, selle on asendanud universaalsem ja kõigile mõistetav sõnavabadus, mis on kaasaja maailmas enamikes riikides iseenesestmõistetav.
 
Alul ei tähendanud avalikustamine veel täielikku [[sõnavabadus]]t. Näiteks püüti maha vaikida [[Tšornobõli tuumaelektrijaam]]a IV reaktori plahvatus ja sellest tuleneva saaste ulatus. Ent järk-järgult glasnost süvenes, kuni aastal 1990 likvideeriti NSV Liidu tsensuuriorgan [[Glavlit]] (tsensuuri teostav organ N. Liidus) . Suurima mõju saavutas glasnost vahetult enne Nõukogude Liidu lagunemist. Hiljem onkaotas 'glasnost' tähenduse kaotanud,ning selle on asendanudasendas universaalsem ja kõigile mõistetav [[sõnavabadus]], mis on kaasaja maailmastänapäeval enamikesenamikus riikides iseenesestmõistetav.
 
== Vaata ka ==
17. rida ⟶ 18. rida:
== Välislingid ==
[http://www.ib.hu-berlin.de/~pbruhn/glasnost.htm Glasnost] im sowjetischen Bibliothekswesen
 
 
[[Kategooria:Nõukogude Liit]]