Reformatsioon: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P r2.7.1) (robot lisas: ia:Reforma protestante |
|||
49. rida:
/.../
1523. aastal jõudis aga Tallinnasse luterluse kuulutamine. See oli ikka veel seesama kristlus, kuid pakkus hoopis teistsugust maailmavaadet ja inimestesse suhtumist. Uue usutunnistuse eesmärgiks oli lähendada inimest jumalale. Ta kuulutas, et kõik inimesed on jumala ees võrdsed, mis talurahva seisukohalt tähendas eelkõige seda, et nad ei peaks kirikule enam midagi maksma. Ei saa väita, et lihtrahvas läks luterlusega kaasa sellepärast, et see oli parem, pigem siis sellepärast, et katoliiklus oli halvem. See tähendab, et usk ise ei olnud rahvale niivõrd tähtis kui selle usuga kaasnevad materiaalsed kohustused, mis olid katoliikluse puhul palju suuremad. Katoliiklusest taheti lihtsalt lahti saada ning luterluse tulekuga tekkis selleks ideaalne võimalus. Alles hiljem saadi vast aru, millised muud eelised uuel religioonil olid.
Tallinnas tegutsenud [[dominiiklased|dominiiklaste]] ehk Jutlustajate Vendade Ordu tegevus lõpetati [[Tallinna raad|Tallinna rae]] otsusega [[12. jaanuar]]il [[1525]]. aastal ning ordu ja [[Püha Katariina klooster|Püha Katariina kloostri]] vara kuulutati linna omandiks.
==Vaata ka==
| |||