Diakonisside Asutis: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
4. rida:
==Asutamine==
Tallinna esimene [[diakoniss]]ide maja, kus tegeleti haigete ja ravi ja hooldamisega asutati [[1867]]. aastal [[Luise tänav]]al, asutamise initsiaator oli parun [[Nikolai von Stackelberg]] ning esimeseks arstiks oli [[Carl Berg]]. Tallinna diakonisside asutis kuulus Saksamaa Kaiserswerthi Diakonisside Liitu.
 
==Ülesanded==
Diakonisside asutis ühendas endas mitme asutuse ülesanded: haigla, polikliinik, vanadekodu. laste varjupaik, lastekodu, algkool, vaimuhaigete varjupaik.
 
Diakonisside Asutist peeti üleval omavahenditest ning toetuste abil [[Eestimaa rüütelkond|Eestimaa rüütelkonnalt]], Tallinna linnalt, välisriikide diakonisside majadelt ning ka liikmemaksudest.
 
==Juhtorganid==
Diakonisside Ühenduse esimees oli aastatel 1889-1897 [[Benjamin Hermann Karl Hesse|Hermann Hesse]], [[Toomkiriku kogudus]]e pastor ja [[Oleviste kogudus]]e pastor.
 
1880-ndate aastekel hakati diakoniside asutuses tegelema keerukate kirurgiliste operatsioonidega: [[vähkkasvaja]]te eemaldamine, [[kolju trepanatsioon]], [[plastiline operatsioon|plastilised operatsioonid]], [[silmaoperatsioon]]id).
 
Asutise haiglas tegutsid peaarstidena: (1880–) [[Edmund Adelheim]], ([[kirurg]]idena: [[Emil Hansen]], [[Wilhelm Greiffenhagen]]); (1891–1903) [[Artur Ernst Bätge]].
 
==Tegevuse lõpetamine==
Diakonisside Asutis tegutses Eestis kuni 1939. aastani, mil asutise baltisakslastest juhtkond lahkus [[Umsiedlung]]i käigus Saksamaale ning asutis e asjaamine anti üle [[Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|Eesti Evangeelsele Luterlikule Kirikule]]. Enne asutise sundlõpetamist kuulusid Diakonisside Seltsi nõukogusse: praost [[Konrad von zur Mühlen]], direktor [[Ernest von Rosen]], L.Maydell, õpetaja [[Viktor Woldemar Theodor Speer]], insener N. Mickwitz, ja M. Arronet. Haigla rektor oli õpetaja W. Seesmann, haigla juhataja [[Hugo Hoffmann]].
 
{{pooleli}}