Päikeseloojang: erinevus redaktsioonide vahel

Päikeseloojangu aeg on [[astronoomia]]s määratletud hetkena, mil Päikese ülemine serv kaob läänes allapoole horisonti. Atmosfäärilise [[Refraktsioon|murdumise]] tõttu on [[valgus]]kiirte trajektoor horisondi lähedal sirgjoonelisest tugevalt kõrvale kallutatud, seepärast leiabtoimub astronoomiline päikeseloojang aset alles siis, kui Päikese ketas on juba umbes ühe oma diameetri jagu allpool horisonti. Astronoomilisele päikeseloojangule järgneb ja [[päikesetõus]]ule eelneb [[hämarik]].

Päikeseloojangu aeg oleneb päevast ning vaatleja asukohast ehk tema [[geograafilised koordinaadid|pikkus- ja laiuskraadist]], samuti kõrgusest maapinnast. Kui aeg läheb talvisest pööripäevast suvise poole, siis muutuvad päevad järjest pikemaks ja päikeseloojangu aeg järjest hilisemaks, aga suvisest pööripäevast talvise poole minnes päevad lühenevad ja päikeseloojang toimub järjest varem. Mida suurem on paiga geograafiline laius, seda rohkem päeva pikkus varieerub, [[ekvaator]]il loojub päike iga päev umbes samal ajal. Päikeseloojangu aega mõjutavad veel ümbritsevad [[mägi|mäed]], mis võivad päikese varem ära varjata.

Põhja pool põhjapolaarjoont ja lõuna pool lõunapolaarjoont pole aastas vähemalt ühel päeval päikesetõusu ega päikeseloojangut, kui [[polaarpäev]] või [[polaaröö]] kestab järjestkogu 24 tundiööpäeva.