Tartu Mänguasjamuuseum: erinevus redaktsioonide vahel

resümee puudub
Resümee puudub
Resümee puudub
'''Tartu Mänguasjamuuseum''' avati [[28. mai]]l [[1994]] [[Tartu Linnavalitsus]]e kultuuriosakonna allasutusena.
 
[[Muuseum]] asus algul [[Toomemägi|Toomemäe]] nõlval eramaja keldriruumides ja väikses õuemajas aadressiga [[Lai tänav (Tartu)|Lai]] 1.
 
2003. aasta lõpul kolis Tartu Mänguasjamuuseum spetsiaalselt muuseumi jaoks renoveeritud vanasse puumajja [[Lutsu tänav]]al, kus 13. märtsil 2004 avati külastajatele uus püsiekspositsioon ning mängu- ja meisterdamistuba.
 
2. detsembril 2005 avati muuseumi õuel paiknevas endises tõllakuuris filmi- ja teatrinukkude maja, kus eksponeeritakse viimase poolesaja aasta jooksul Eestis tehtud nukufilmide[[nukufilm]]ide tegelasi ja rekvisiite[[rekvisiit]]e ning joonisfilmide[[joonisfilm]]ide kavandeid.
Hoone teisel korrusel on väljapanek nii Eesti kui muu maailma teatrinukkudest ning Eesti televisiooninukkudest.
 
2010. aastast tegutseb aadressil Lutsu 2 mänguasjamuuseumi teatrimaja Teatri Kodu, kus lapsed saavad vaadata etendusi, teha ise nukuteatrit ning osa võtta põnevatest teatri- ja mänguasjateemaga seotud tegelustesttegevustest. Teatri Kodu keldris on mehaaniline nukuteater ja teatrinukkude muuseum, maja teisel korrusel asub Lastestuudio.
 
 
== Ajalugu ==
 
Tartu Mänguasjamuuseumi otsene eellane oli 1. detsembril 1990 avatud ja 1991. aasta märtsini [[Tartu Linnamuuseum]]is üleval olnud näitus „Mängime koos“. Näituse panid kokku [[Meeri Säre]], [[Tiia Toomet]] ja Mare Hunt, kes selleks tarbeks kutsusid ajakirjanduse kaudu inimesi üles laenama oma vanu mänguasju. Nõukogude aja lõpu ja taasiseseisvumise alguse mänguasjavalik poodides oli väga kesine, näituse autorid soovisid aga nii lastele kui täiskasvanutele näidata, et erinevatel aegadel on mängitud väga erinevate mänguasjadega. Külastajate huvi oli suur ning edasi arenes idee spetsiaalse mänguasjade muuseumi loomise suunal. Esialgu pidi mänguasjamuuseum (algselt nimega nukumuuseum) asutatama [[Tartu Linnamuuseum]]i filiaalina ning selleks saadi ka [[Tartu Linnavalitsus]]elt luba. 1993. aastal selgus siiski, et [[Tartu Linnamuuseum]] ei ole valmis endale veel ühte filiaali looma ning mänguasjamuuseum otsustati rajada iseseisva linnale kuuluva muuseumina.
Tartu Mänguasjamuuseum (ingl k Tartu Toy Museum) on Tartu linnale kuuluv munitsipaalmuuseum, mis avati 28. mail 1994 Tartus, Toomemäe nõlval asuvas hoones aadressiga Lai 1. Muuseumi loojateks olid [[Meeri Säre]], Mare Hunt ja [[Tiia Toomet]]. Viimasest sai ka mänguasjamuuseumi esimene direktor. 2007. aastast on Tartu Mänguasjamuuseumi direktor Triin Vaaro.
 
Esialgu pidi mänguasjamuuseum (algselt nimega nukumuuseum) asutatama [[Tartu Linnamuuseum]]i filiaalina ning selleks saadi ka [[Tartu Linnavalitsus]]elt luba. 1993. aastal selgus siiski, et Tartu Linnamuuseum ei ole valmis endale veel ühte filiaali looma ning mänguasjamuuseum otsustati rajada iseseisva linnale kuuluva muuseumina.
 
Tartu Mänguasjamuuseum (ingl k Tartu Toy Museum) on Tartu linnale kuuluv munitsipaalmuuseum, mis avati 28. mail 1994 Tartus, Toomemäe nõlval asuvas hoones aadressiga Lai 1, Tartu linnale kuuluva munitsipaalmuuseumina. Muuseumi loojateks olid [[Meeri Säre]], Mare Hunt ja [[Tiia Toomet]]. Viimasest sai ka mänguasjamuuseumi esimene direktor. 2007. aastast on Tartu Mänguasjamuuseumi direktor Triin Vaaro.
 
2003. aasta lõpul kolis Tartu Mänguasjamuuseum spetsiaalselt muuseumi jaoks renoveeritud vanasse puumajja Lutsu 8, kus 13. märtsil 2004 avati külastajatele uus püsiekspositsioon ning mängu- ja meisterdamistuba. Samal ajal anti muuseumi käsutusse kõrvalmaja Lutsu 4, kus paiknevad kogud ja tööruumid.
 
2. detsembril 2005 avati muuseumi õuel paiknevas endises tõllakuuris filmi- ja teatrinukkude maja. Seal pandi vaatamiseks välja 2000. aastal OÜ-lt [[Nukufilm]] kingituseks saadud haruldane kollektsioon Eesti nukufilmide nukkudest ja rekvisiitidest, mis kuni selle ajani olid eksponeeritud mänguasjamuuseumi filiaalis Filminukkude Galeriis ([[Ülikooli tänav]] 1). Kuni 2010. aastani näidati õuemajas ka Eesti nukuteatrite etenduste tegelasi ning traditsioonilisi teatrinukke mujalt maailmast.
 
30. mail 2010 avati Tartu Mänguasjamuuseumi kompleksis teatrimaja Teatri Kodu (Lutsu tn 2) milles asuvad teatrisaal, lastestuudio ja teatrinukkude muuseum. Teatri Kodu näol on tegemist maailmas ainulaadse teatrimajaga, mille tegevuste korraldamisel ammutatakse inspiratsiooni mänguasjamuuseumist, lapsepõlvest, mängudest ja mälestustest.
 
=== Muuseumi loomise eellugu ===
 
Tartu Mänguasjamuuseumi otsene eellane oli 1.detsembril 1990 avatud ja 1991. aasta märtsini [[Tartu Linnamuuseum]]is üleval olnud näitus „Mängime koos“. Näituse panid kokku [[Meeri Säre]], [[Tiia Toomet]] ja Mare Hunt, kes selleks tarbeks kutsusid ajakirjanduse kaudu inimesi üles laenama oma vanu mänguasju. Nõukogude aja lõpu ja taasiseseisvumise alguse mänguasjavalik poodides oli väga kesine, näituse autorid soovisid aga nii lastele kui täiskasvanutele näidata, et erinevatel aegadel on mängitud väga erinevate mänguasjadega. Külastajate huvi oli suur ning edasi arenes idee spetsiaalse mänguasjade muuseumi loomise suunal. Esialgu pidi mänguasjamuuseum (algselt nimega nukumuuseum) asutatama [[Tartu Linnamuuseum]]i filiaalina ning selleks saadi ka [[Tartu Linnavalitsus]]elt luba. 1993. aastal selgus siiski, et [[Tartu Linnamuuseum]] ei ole valmis endale veel ühte filiaali looma ning mänguasjamuuseum otsustati rajada iseseisva linnale kuuluva muuseumina.
 
== Maskott ==
 
Tartu Mänguasjamuuseumi maskott on karu Lillekäpp. Triibulise rahvariideseelikuga [[mängukaru]] õmbles 1994. aastal muuseumi avamise aegu rahvusliku käsitöö eriala üliõpilane Kai Maser. Karule nime leidmiseks kuulutati ajalehes [[Postimees]] välja konkurss. Selle võitis 5-aastane tüdruk Käbi Stolovitš, kes pakkus nimeks Lillekäpp, kuna karu käpad olid õmmeldud lillelisest riidest.
 
Aja jooksulLillekäpp on Lillekäpastaja saanudjooksul täieõiguslikesinenud muuseumitöötaja,nii tatelevisioonis on esinenud televisiooniskui jaka lasteüritustel, temast on kirjutatud raamatuid ja joonistatud kaarte, tema kujutist kasutatakse muuseumi templil ja ametlikel paberitel ning ta on üles astunud ka Teatri Kodu omalavastuses „Öö mänguasjamuuseumis“.
 
== Ekspositsioon ==
 
Tartu Mänguasjamuuseumi püsiekspositsioon on üles ehitatud teemade kaupa mänguliste stseenidena. Lutsu 8 hoones on erinevates ruumides eksponeeritud linnalaste mänguasjad; talulaste mänguasjad; pabernukud, lauamängud[[lauamäng]]ud ja [[mängukaardid|kaardid]]; nukumajad[[nukumaja]]d, mängukarud, 20. sajandi mänguasjad; käsitöö- ja kunstnikunukud; [[Nõukogude okupatsioon Eestis|Nõukogudeaegsed]] mänguasjad, õuemänguasjad, [[Vladimir Sapožnin]]i mehaaniliste mänguasjade kogu; poiste mänguasjad ja [[mudelraudtee]]; Eesti tootjate mänguasjad ning maailma rahvaste nukud. Muuseumi peamajast viib galerii õuemajja, mille esimene korrus on filminukkude päralt, teisel korrusel korraldatakse ajutisi näituseid.
 
Teatri Kodu keldris on väljapanek Eesti ja maailma rahvaste teatrinukkudest ning [[arheoloogilised väljakaevamised|arheoloogilistel väljakaevamistel]] avastatud keskaegsest elamust koos põnevamatesealsete leidudega.
 
Kõigis ekspositsiooniruumides on püütud külastajatele pakkuda interaktiivsust: saab mängida vanade mänguasjade ja lauamängude koopiatega, käivitada mudelraudteed ja mehaanilist nukuteatrit, uurida mänguasjade ajalugu tutvustavaid meediaprogramme, vaadata Eesti animafilme, teha väikestel minilavadel nukuteatrit jm.
'''Pildikogus''' on mänguasjade ja lastega seotud fotod, postkaardid, kalendrid, plakatid, kilekotid, märgid jms.
 
'''Kunstikogus''' on nii professionaalsete kunstnike teemakohaseid teoseid kui ka laste poolt tehtud akvarelle[[akvarell]]e, joonistusi jms.
 
'''Teaduslikus arhiivkogus''' on talletatud intervjuud, küsitluslehtede vastused ja muud mänguasjamuuseumi temaatikaga haakuvad materjalid.
Tartu Mänguasjamuuseumi juures on ka temaatiline käsiraamatukogu.
 
Seisuga 31.12. detsember 2010 on Tartu Mänguasjamuuseumi kogudes 20 786 inventeeritud museaali.
 
== Hooned ==
=== Lutsu tn 8 ===
 
Mänguasjamuuseumi maja Lutsu tn 8 kuulub Tartu vanimate säilinud puuehitiste hulka. 1770. aastate alguses ehitatud hoonest võib leida nii [[Barokk|hilisbaroki]] kui [[klassitsism]]i stiilielemente. Maja esimeste asukatena on märgitud Tartu garnisoni koolimaja ja vene kirik. Algsest hoonest on tänaseni säilinud [[mantelkorsten]], rõhtpalkseinad, suur osa hoovifassaadi püstlaudvoodrist ja [[Karniis|puitkarniis]]. Majas on olnud kaks anfilaadi[[anfilaad]]i, mis on ka praegu kohati jälgitavad.
 
19. sajandi I veerandil tegutses hoones Tartu kreiskool, kus õppisid peamiselt linnakäsitööliste lapsed. 1829. aastal läks maja erakätesse, millele järgnesid ulatuslikud ümberehitused. Vastavalt riiklikult kehtestatud eeskirjadele sai maja [[Klassitsism|klassitsistliku]] esifassaadi ja üldilme: suurendati aknaid, laed ja seinad krohviti, ruumid jaotati vaheseintega väiksemateks. Tubadesse ehitati sinivalgetest glasuurkahlitest ahjud ning eeskoja seintele maaliti marmoriimitatsioon. Samal ajal püstitati maakividest hooviehitis ehk tõllakuur, mille all on võlvitud kelder.
 
19.-20–20. sajandi vahetusel jagati hoone väiksemateks korteriteks ning majale lisati hoovipoolsed juurdeehitused, mis on tänaseks lammutatud. 20. sajandi jooksul kasutati hoonet üürimajana, viimased elanikud lahkusid sellest 1990. aastate algupoolel.
 
1998. aastal ostis [[Tartu|Tartu linn]] vana maja Tartu Mänguasjamuuseumi asupaigaks. Hoone renoveeriti vastavalt 19. sajandi üldilmele aastatel 2002-20032002–2003.
 
=== Õuemaja ===
 
Mänguasjamuuseumi õuemaja asub praeguse mänguasjamuuseumi ja endise Lutsu tänav 8 elumaja kõrvalhoones. 18.-19–19. sajandil ehitatud maakividest hoonet on kasutatud tõllakuuri ja sepikojana. Hoonel on ka tänaseni hästi säilinud võlvitud kelder.
 
Uuemal ajal seisis hoone aastakümneid varemetes. See renoveeriti 2005. aastal: taastati kivi- ja vahvärkseinad ning ehitati katusealusesse teine korrus. Hoone ehitamist toetas [[Euroopa Liit]].
=== Lutsu tn 2 ===
 
Esimesed puithoonete jäänused Lutsu tänav maja nr 2 aluselt krundilt pärinevad hiljemalt 14. sajandi algusest. Samal sajandil rajati puitehitiste asemele kaks tellistest ja maakivist vundamendiga kivihoonet, millest on osaliselt säilinud seinad koos ukse ja aknaavadega, [[Kerisahi|kerishüpokaustahi]] ja elukorrusele viinud kivitrepp. Majast leitud kahhelkivide põhjal jäeti hüpokaustahi kasutusest kõrvale 16. sajandil ning majja ehitati kahhelahjud. 17. sajandi teisel poolel elas siin õuekohtu eesistuja-president [[Lars von Fleming]], ka hilisematel plaanidel on hoone märgitud kui „Presidendi Maja“. Hooneid on aja jooksul korduvalt ümber ehitatud ning mõlemad majad said kõvasti kannatada [[Põhjasõda|Põhjasõjas]] (1700–1721).
 
1752. aastal jaotati krundi maa kroonu ja linna vahel ning ajavahemikus 1755–1758 ehitati Lutsu tänava poolsesse ossa praeguseni seisev Lutsu 2 hoone. 1775. aasta suurest tulekahjust see kvartal pääses ning seega on tegu ühe vanima Tartu puuehitisega. 19. ja 20. sajandil käis maja käest kätte ja oli erinevate omanike käsutuses. Nõukogude perioodil ehitati hoone seest ümber ning seal asusid järgemööda mitmesugused spordiorganisatsioonid, linnaasutused ja teater. Kuigi seda tüüpi maju ehitati 18. sajandil paljudele jõukama keskklassi esindajatele [[Baltimaad|Baltikumis]] ja [[Venemaa]]l, on Lutsu tänava hoone puhul märkimisväärne barokkstiilis portaal ja uks, mis on ainus taoline säilinud portaal [[Tartu]]sTartus ja omab suurt muinsusväärtust.
 
== Välislingid ==