'''Kármáni joon''' on tinglik kiht [[Maa atmosfäär]]is, mis [[Rahvusvaheline Lennuspordiföderatsioon|Rahvusvahelise Lennuspordiföderatsiooni]] määramise järgi asub 100 km kõrgusel [[Maa (planeet)|Maa]] [[meretase|meretasemest]]. Tavaliselt loetakse see [[Maa atmosfäär]]i ja [[kosmos]]e vaheliseks piiriks.
Joon sai nime [[ungari]] päritolu [[USA]] [[insener]]i ja [[füüsik]]u [[Aftee von Kármán]]i ([[1881]]–[[1963]]) järgi. Ta määras esimesena, et umbes sellel kõrgusel atmosfääri õhk on nii hõre, et aeronautika on seal võimatu, sest kandejõudu saamiseks vajalik lennuki kiirus ületab esimest kosmosekiirust. Sellepärast suuremate kõrguste jõudmiseks on vaja kosmoselaevaid kasutada.