Vikipeedia

Pooljuhtketas: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Resümee puudub
2. rida:
{{About|välkmälul või teistel tehnoloogiatel rajanevate pooljuhtketaste kohta|USB andmekandjate|Mälupulk|RAM'i |Muutmälu}}
{{keeletoimeta}}
[[ImagePilt:E-disk 2-5 scsi.jpg|thumbnail|rightpisi|SSD-ketas tavalisel 2,5-tollisel kujul]]
[[ImagePilt:2008_Intel_Developer_Forum_Taiwan_Day2_Showcase_Intel_SATA_SSD_80G.jpg|thumbnail|rightpisi|[[Intel]] [[SATA]] SSD 80 GB]]
[[ImagePilt:Hp-io-accelerator-isometric.gif|thumbnail|rightpisi|PCI'le kinnituv IO Accelerator SSD]]
'''Pooljuhtketas''' (''Solid State Drive'' -ehk '''SSD''') on [[andmekandja]], mis kasutab [[püsimälu]] [[info]] hoiustamiseks. SSDdSSD-d eristuvad tavalistest [[Kõvaketas|kõvaketastestkõvaketas]]test (''Hard Disk Drive'' -ehk HDD), mis on [[elektromehhaaniline|elektromehhaanilised]] seadmed ja koosnevad pöörlevaist [[laeng|laengutega]]utega metallketastest ja lugemis-/kirjutamispeast. SSDdSSD-d kasutavad selle asemel [[mikrokiip|mikrokiipe]]e, [[hävimälu]] ja [[püsimälu|säilmälu]] ning ei sisalda mingeid liikuvaid osi. [[Opsüsteem]]ile paistab pooljuhtketas tavalise kõvakettana ning selle kasutamiseks pole vaja spetsiaalseid [[draiver]]eid. HDD-ga võrreldes on SSD vastupidavam füüsilistele löökidele, on vaiksem ja energiasäästlikum. Lisaks on pooljuhtketastel väiksem [[pöördusaeg]] ja [[latentsusaeg]]. Kuna [[Kõvaketas|HDD]] ja SSD kasutavad samu liideseid, siis on HDD enamikul juhtudel asendatav SSD-ga.<ref name="SNIA-101">{{cite web|title=Solid State Storage 101: An introduction to Solid State Storage|url=http://www.snia.org/apps/group_public/download.php/35796/SSSI%20Wht%20Paper%20Final.pdf|publisher=[[SNIA]]|accessdate=9 August 2010|date=January 2009}}</ref>▼
 
Alates 2010. aastast kasutab enamik pooljuhtkettaid kasutab [[Välkmälu#NAND_flash|Nand-tüüpi välkmälu]], mis säilitab infot ka ilma pideva elektritoiteta. Hävimälu ([[Muutmälumuutmälu]]) kasutavad SSDdSSD-d on olemas olukordadeks, kus vajatakse veel kiiremat [[pöördusaeg|pöördumist]], aga andmete püsivus pärast [[elektrivool|elektrivoolu]]u katkemist pole oluline või kasutatakse akusid andmete salvestamiseks pärast voolu lõppu.<ref name="SNIA-101"/>▼
▲'''Pooljuhtketas''' (Solid State Drive - '''SSD''') on andmekandja, mis kasutab püsimälu info hoiustamiseks. SSDd eristuvad tavalistest [[Kõvaketas|kõvaketastest]] (Hard Disk Drive - HDD), mis on [[elektromehhaaniline|elektromehhaanilised]] seadmed ja koosnevad pöörlevaist [[laeng|laengutega]] metallketastest ja lugemis-/kirjutamispeast. SSDd kasutavad selle asemel [[mikrokiip|mikrokiipe]], [[hävimälu]] ja [[püsimälu|säilmälu]] ning ei sisalda mingeid liikuvaid osi. [[Opsüsteem]]ile paistab pooljuhtketas tavalise kõvakettana ning selle kasutamiseks pole vaja spetsiaalseid [[draiver]]eid. HDD-ga võrreldes on SSD vastupidavam füüsilistele löökidele, on vaiksem ja energiasäästlikum. Lisaks on pooljuhtketastel väiksem [[pöördusaeg]] ja [[latentsusaeg]]. Kuna [[Kõvaketas|HDD]] ja SSD kasutavad samu liideseid, siis on HDD enamikul juhtudel asendatav SSD-ga.<ref name="SNIA-101">{{cite web|title=Solid State Storage 101: An introduction to Solid State Storage|url=http://www.snia.org/apps/group_public/download.php/35796/SSSI%20Wht%20Paper%20Final.pdf|publisher=[[SNIA]]|accessdate=9 August 2010|date=January 2009}}</ref>
 
▲Alates 2010. aastast enamik pooljuhtkettaid kasutab [[Välkmälu#NAND_flash|Nand-tüüpi välkmälu]], mis säilitab infot ka ilma pideva elektritoiteta. Hävimälu ([[Muutmälu]]) kasutavad SSDd on olemas olukordadeks, kus vajatakse veel kiiremat [[pöördusaeg|pöördumist]], aga andmete püsivus pärast [[elektrivool|elektrivoolu]] katkemist pole oluline või kasutatakse akusid andmete salvestamiseks pärast voolu lõppu.<ref name="SNIA-101"/>
 
[[Hübriidketas]] hõlmab HDD ja SSD omadusi ühes seadmes.
 
==Arendus ja Ajaluguajalugu==
===Esimesed SSDdSSD-d kasutasid RAM'i ja sarnast tehnoloogiat===▼
SSD pärineb 1950. aastate [[abimälu]] tehnoloogiatest.<ref>{{cite web|url=http://www.storagereview.com/origin_solid_state_drives |title=Origin of Solid State Drives |publisher=storagereview.com |author=Rent, Thomas M. |date=2010-03-20 |accessdate=2010-06-12}}</ref><ref>{{cite web|url=http://research.microsoft.com/en-us/um/people/gbell/computer_structures_principles_and_examples/csp0180.htm |title=Microprogramming the IBM System/36O Model 30 |publisher=? |author=Weber, Helmut |date=1967-09 |accessdate=2010-06-12}}</ref> Odavama [[trummelmälu]] käibelevõtuga nende kasutamine lõpetati.<ref>{{cite web|url=http://www.britannica.com/EBchecked/topic/130610/computer-memory/252737/Auxiliary-memory |title=Auxiliary memory |publisher=eb.com |accessdate=2010-06-12}}</ref> Hiljem, 1970. ja 1980. aastatel, kasutati SSDdSSD-d [[pooljuhtmälu|pooljuhtmälus]]s [[IBM|IBMi]]-i [[superarvuti|superarvutites]]te Amdahl ja Cray,<ref>{{cite web|url=http://web.utk.edu/~mnewman/ibmguide03.html |title=IBM User's Guide, Thirteenth Edition |publisher=Web.utk.edu |date=1960-06-30 |accessdate=2009-10-21}}</ref> kuid tellimusena ehitatavate SSD-de takistavalt kõrge hind muutis nende kasutamise haruldaseks.▼
 
1978. aastal tutvustas [[Texas Memory Systems]] 16 [[kilobait|kilobaidist]] (KB) muutmälu pooljuhtketast naftafirmadele seismilisteks andmete kogumiseks.<ref>{{cite web|url=http://www.storagesearch.com/chartingtheriseofssds.html | title=SSD Market History - Charting the 30 Year Rise of the Solid State Disk Market | publisher=storagesearch.com | accessdate=2010-05-06}}</ref> Järgneval aastal arendas [[StorageTek]] välja esimese tänapäevase pooljuhtketta tüübi.<ref>{{cite web |url=http://ntrs.nasa.gov/archive/nasa/casi.ntrs.nasa.gov/19930003944_1993003944.pdf |title=Enterprise Storage Report for the 1990s |publisher=Storage Technology Corproation |author=Moore, Fred |accessdate=2010-06-12}}</ref> 1983. aastal avaldatud Sharp PC-5000 kasutas 128 kilobaidiseid pooljuhtsalvesti kasette, mis sisaldasid [[mullmälu]].<ref>{{cite web|url=http://www.atarimagazines.com/creative/v10n1/55_The_Sharp_PC5000_a_desk.php |title=The Sharp PC-5000; a desktop computer in a portable package |publisher=Creative Computing |author=Ahl, David H. |date=1984-01 |accessdate=2010-06-12}}</ref> 1984. aastal oli Tall Grass ettevõttel 40MB-ne magnetlintvarundamisüksus sisseehitatud 20MB-se pooljuhtkettaga. 20 megabaidist SSD üksust oli võimalik kasutada kõvaketta asemel. Septembris 1986, tutvustas Santa Clara Systems BatRam'i 4 megabaidist (MB) massmäluseadet, mida oli võimalik laiendada kuni 20MB-ni kasutades 4MB-seid mälumooduleid. Komplekt sisaldas endas akut, et säilitada mälukiibi sisu kui massiiv ei ole vooluvõrgus.<ref>{{cite book|url=http://books.google.com/?id=by8EAAAAMBAJ&pg=PA54&lpg=PA54&dq=batram+santa+clara+systems&q=batram%20santa%20clara%20systems |title=Battery-Powered Mass Storage System Offered |publisher=InfoWorld |author=Waurzyniak, Patrick |date=1986-09-08 |accessdate=2010-06-12}}</ref> 1987. aastal tuli EMC korporatsioon SSD turule ketastega mini-arvutitele. Ometi eemaldus EMC peatselt sellest ärist.<ref>{{cite web|url=http://www.storagesearch.com/chartingtheriseofssds.html | title=SSD Market History - Charting the 30 Year Rise of the Solid State Disk Market | publisher=storagesearch.com | author=Kerekes, Zsolt| accessdate=2010-05-06}}</ref>▼
▲===Esimesed SSDd kasutasid RAM'i ja sarnast tehnoloogiat===
▲SSD pärineb 1950. aastate [[abimälu]] tehnoloogiatest.<ref>{{cite web|url=http://www.storagereview.com/origin_solid_state_drives |title=Origin of Solid State Drives |publisher=storagereview.com |author=Rent, Thomas M. |date=2010-03-20 |accessdate=2010-06-12}}</ref><ref>{{cite web|url=http://research.microsoft.com/en-us/um/people/gbell/computer_structures_principles_and_examples/csp0180.htm |title=Microprogramming the IBM System/36O Model 30 |publisher=? |author=Weber, Helmut |date=1967-09 |accessdate=2010-06-12}}</ref> Odavama [[trummelmälu]] käibelevõtuga nende kasutamine lõpetati.<ref>{{cite web|url=http://www.britannica.com/EBchecked/topic/130610/computer-memory/252737/Auxiliary-memory |title=Auxiliary memory |publisher=eb.com |accessdate=2010-06-12}}</ref> Hiljem, 1970. ja 1980. aastatel, kasutati SSDd [[pooljuhtmälu|pooljuhtmälus]] [[IBM|IBMi]] [[superarvuti|superarvutites]] Amdahl ja Cray,<ref>{{cite web|url=http://web.utk.edu/~mnewman/ibmguide03.html |title=IBM User's Guide, Thirteenth Edition |publisher=Web.utk.edu |date=1960-06-30 |accessdate=2009-10-21}}</ref> kuid tellimusena ehitatavate SSD-de takistavalt kõrge hind muutis nende kasutamise haruldaseks.
 
▲1978. aastal tutvustas [[Texas Memory Systems]] 16 [[kilobait|kilobaidist]] (KB) muutmälu pooljuhtketast naftafirmadele seismilisteks andmete kogumiseks.<ref>{{cite web|url=http://www.storagesearch.com/chartingtheriseofssds.html | title=SSD Market History - Charting the 30 Year Rise of the Solid State Disk Market | publisher=storagesearch.com | accessdate=2010-05-06}}</ref> Järgneval aastal arendas [[StorageTek]] välja esimese tänapäevase pooljuhtketta tüübi.<ref>{{cite web |url=http://ntrs.nasa.gov/archive/nasa/casi.ntrs.nasa.gov/19930003944_1993003944.pdf |title=Enterprise Storage Report for the 1990s |publisher=Storage Technology Corproation |author=Moore, Fred |accessdate=2010-06-12}}</ref> 1983. aastal avaldatud Sharp PC-5000 kasutas 128 kilobaidiseid pooljuhtsalvesti kasette, mis sisaldasid [[mullmälu]].<ref>{{cite web|url=http://www.atarimagazines.com/creative/v10n1/55_The_Sharp_PC5000_a_desk.php |title=The Sharp PC-5000; a desktop computer in a portable package |publisher=Creative Computing |author=Ahl, David H. |date=1984-01 |accessdate=2010-06-12}}</ref> 1984. aastal oli Tall Grass ettevõttel 40MB-ne magnetlintvarundamisüksus sisseehitatud 20MB-se pooljuhtkettaga. 20 megabaidist SSD üksust oli võimalik kasutada kõvaketta asemel. Septembris 1986, tutvustas Santa Clara Systems BatRam'i 4 megabaidist (MB) massmäluseadet, mida oli võimalik laiendada kuni 20MB-ni kasutades 4MB-seid mälumooduleid. Komplekt sisaldas endas akut, et säilitada mälukiibi sisu kui massiiv ei ole vooluvõrgus.<ref>{{cite book|url=http://books.google.com/?id=by8EAAAAMBAJ&pg=PA54&lpg=PA54&dq=batram+santa+clara+systems&q=batram%20santa%20clara%20systems |title=Battery-Powered Mass Storage System Offered |publisher=InfoWorld |author=Waurzyniak, Patrick |date=1986-09-08 |accessdate=2010-06-12}}</ref> 1987. aastal tuli EMC korporatsioon SSD turule ketastega mini-arvutitele. Ometi eemaldus EMC peatselt sellest ärist.<ref>{{cite web|url=http://www.storagesearch.com/chartingtheriseofssds.html | title=SSD Market History - Charting the 30 Year Rise of the Solid State Disk Market | publisher=storagesearch.com | author=Kerekes, Zsolt| accessdate=2010-05-06}}</ref>
 
==Saadavus==
SSD on olnud turul [[sõjavägi|sõjaväe]] ja nišši turu jaoks üheksakümnendate keskpaigast. SSD-d on viimasel ajal ilmunud nii [[sülearvuti|sülearvutitesse]]tesse kui ka ultramobiilsetesse sülearvutitesse. SSD kettad ei ole veel hinna poolest võrreldavad HDD-ga, hind sõltub nii tootjast, mahust ja andmekiirustest. Praeguseks ajaks on suhteliselt odavaks muutunud [[USB-välkmälu]] seadmed, mis on juba enamikel inimestel kodudes olemas. Trend on, et kahe aastase intervalli jooksul vähenevad SSD hinnad poole võrra ja mahutavus suureneb 2 korda. Selle tulemusena on välkmälu põhised SSD-d saanud järjest populaarsemaks sülearvutites, [[tahvelarvuti]]tes ja [[ultramobiilne sülearvuti |ultramobiilsetes sülearvutites]].
 
==Kasutusalad==
Kuni 2009. aastani olid SSD-d peamiselt kasutuses sellistes valdkondades, kus salvestisüsteemi kiirus pidi olema elulise tähtsusega. Kuna [[välkmälu]] on saanud SSD tavaliseks komponendiks, on see viinud alla SSD hinnad ja suurendanud nende mahutavust. Selle tõttu on SSD hakanud jõudsalt liikuma ka tavakasutaja käsutusse. Organisatsioonid, mis saavad kasu SSD kiirustest on näiteks [[telekommunikatsioon]]ifirmad, voogvideo teenust pakkuvad firmad ja samuti ka [[börs]]iettevõtted. Rakendused, mis saaksid andmete kiiremast salvestamisest ja lugemisest kasu, on lõputud. SSD väiksem energiatarve ja suurem töökindlus võrreldes HDD-ga võimaldab ka raha kokku hoida, sest kulub vähem elektrit ja liikuvate osade puudumise tõttu on purunemisoht palju väiksem.
 
Välkmälu põhised SSD saab kasutada ka operatsioonisüsteemide paigaldamiseks. Ülekirjutamiskindla välkmälul põhineva kettaga, millel on peal operatsioonisüsteem ja erinevad aplikatsioonid, saab asendada mõõtmetelt suuremaid ja vähem töökindlamaid kettaajameid erinevates arvutites, vähendades sellega samuti kulutusi arvutiriistvarale.
 
29. rida ⟶ 28. rida:
 
===Windows===
[[Windows]]i versioonid enne [[Windows 7]]-t on optimeeritud HDD, mitte SDD jaoks. [[Windows Vista]] sisaldab [[ReadyBoost]], et kasutada ära välkmälu süsteemi kiirendamiseks, kuid ei sobi SSD jaoks. Mõned Vista operatsioonid, kui neid ei keelata, lühendavad SSD eluiga. Kõvaketta defragmentimine peaks olema keelatud, sest SSD puhul ei ole erilist tähtsust, kus kohas erinevad faili osad kettal asuvad. Kuid pidevalt liigutades faile ühest kohast teise, vähendab suuresti SSD eluiga. [[Page file]] kasutus peaks samuti olema keelatud, sest pidevad faili uuendused toovad samuti kaasa kettale mitte vajalikku kulumist.
 
Windows 7 on optimeeritud nii SSD kui ka HDD jaoks. Operatsioonisüsteem otsib SSD ketta olemasolu ja kui ta selle leiab, siis opereerib ta selle kettaga teistmoodi, kui HDD-ga. Kui leitakse SSD olemasolu, siis keelatakse sellised funktsioonid nagu ketta defragmentimine, [[Superfetch]], ReadyBoost. Tänu sellele kestab SDD kauem, kuna ei toimu üleliigseid kirjutamis- ja lugemistsükleid, mis vähendavad SSD eluiga.
 
===Linux===
Hädavajalikku [[TRIM]] funktsiooni toetab [[Linux]] alates [[kernel]]i versioonist 2.6.33, kuid see lahendus eeldab ka failisüsteemi koostööd. Hetkel on TRIM tugi suures osas olemas ext4 failisüsteemis (-o discard<ref>{{cite web |url=http://www.mjmwired.net/kernel/Documentation/filesystems/ext4.txt |title=Linux Kernel Documentation :: filesystems : ext4.txt |accessdate=2010-12-31 }}</ref>) ja alles arenduses olevas btrfs failisüsteemis<ref>{{cite web |url=http://comments.gmane.org/gmane.comp.file-systems.btrfs/5504 |title=Development of the BTRFS linux file system |accessdate=2010-12-31 }}</ref>. Tavaliselt ei tee installeerimistarkvara automaatselt ära sobilikku [[partitsioon]]i lähendamist.
 
 
==Ühendusliidesed==
49. rida ⟶ 48. rida:
==SSD ja HDD võrdlus==
[[Image:Disassembled HDD and SSD.JPG|thumb|Koost lahti võetud [[Kõvaketas|magnet-kõvaketta]] komponendid (vasakul) ja pooljuhtketta komponendid (paremal)]]
On keeruline võrrelda omavahel SSD-sid ja tavalisi (pöörlevaid) [[kõvaketas|kõvakettaid]]. Traditsioonilised HDD reeperid ([[inglise_keel|ingl.]]inglise ''benchmarks'') keskenduvad näitajatele, milles nad on nõrgad, näiteks pöörlemise [[latentsusaeg|latetentsusajale]] ja [[otsinguaeg|otsinguajale]]. Kuna SSDdSSD-d ei pöörle ega otsi andmeid kettalt üles (HDD mõttes), võivad SSDdSSD-d sellistes testides tohutult paremaid tulemusi näidata. See-eest võistlevad pooljuhtkettad kõvaketastega segalugemise ja -kirjutamise osas ning jõudlus võib aja jooksul degradeeruda. SSD testimiseks tuleb võtta (kasutuses olev) täis ketas, kuna uue ja tühja ketta kirjutamise sooritus võib olla palju parem kui pärast aastaid kasutamist.<ref>[http://www.stec-inc.com/downloads/whitepapers/Benchmarking_Enterprise_SSDs.pdf Benchmarking Enterprise SSDs]</ref>
 
Võrdlus peegeldab iseloomulikke tunnuseid ja ei pruugi kindla seadme puhul kehtida.
59. rida ⟶ 58. rida:
! Magnet-kõvaketas (HDD)
|-
| Pöörete üles saamise aeg (ketta töökiiruseni; [[inglise_keel|ingl.]]inglise ''spin up '')
| Hetkeline (ei kulu aega)
| Võib võtta mõne sekundi; mitme-kettalises seadmes võib olla vajadus lükata edasi iga ketta spin up'i, et piirata järsku pingetõusu kõikide kettaste üheaegsest elektri võtmisest.
|-
| [[Suvapöördus|Suvapöördumise]] aeg<ref>{{cite news |url=http://www.nytimes.com/2008/12/11/technology/personaltech/11basics.html |title=Computing Without a Whirring Drive |work=[[The New York Times]] |date=2008-12-11 |page=B9 |last=Markoff |first=John |quote=Using a standard Macintosh performance measurement utility called Xbench, the Intel solid-state drive increased the computer’s overall performance by almost half. Disk performance increased fivefold.}}</ref>
| Umbes 0.,1 ms - kordi kiirem kui HDD, sest andmete poole pöördutakse otse välkmälus.
| Vahemikus 5-105–10 ms vajaduse tõttu liigutada päid ja oodata kuni andmed liiguvad lugemis-/kirjutamispea all.
|-
| Lugemise latentsusaeg<ref>{{cite web |url=http://searchstorage.techtarget.com/magazineFeature/0,296894,sid5_gci1281598,00.html |title=Solid-state storage finds its niche |first = Alan |last = Radding |publisher = StorageSearch.com |accessdate=2007-12-29}} Registration required.</ref>
| Üldiselt madal, sest andmeid saab lugeda otse ükskõik millisest kohast; Kasutusaladel, kus kõvaketta andmete otsimine on piiravaks faktoriks, on tulemuseks kiirem käivitus ja applikatsioonide stardiaeg (vaata [[Amdahl'i seadus|Amdahl'i seadust]]).<ref name=xbitSSDvsHD>{{cite web |title = SSD, i-RAM and Traditional Hard Disk drives |date = 2008-04-23 |url=http://www.xbitlabs.com/articles/storage/display/ssd-iram.html |first = Aleksey |last = Meyev |work = X-bit labs}}</ref>
| Üldiselt kõrge, kuna mehhaanilised osad vajavad joondumiseks lisa aega.
|-
| Pideva lugemise jõudlus<ref name="anandtech deterministic perf">{{cite web|url=http://www.anandtech.com/storage/showdoc.aspx?i=2982&p=4 |title=Super Talent SSD: 16GB of Solid State Goodness |publisher=AnandTech |date=2007-05-07 |accessdate=2009-10-21}}</ref>
| Lugemise jõudlus ei muutu vastavalt sellele, kus info SSDl paikneb.
| Kui andmed on fragmenteerunud, siis info välja lugemine võib anda erinevaid vastamis-aegu.
|-
| Defragmentatsioon
| Pooljuhtkettad ei saa kasu defragmentatsioonist ([[Failisüsteem#Fragmentatsioon|fragmentatsiooni]] eemaldamisest), sest sellel on SSD-dele minimaalne effekt ja iga defragmentatsiooni protsess lisab uusi kirjutamisi NAND välkmälule, millel on niigi piiratud eluiga.<ref>{{cite web | url=http://www.intel.com/support/ssdc/hpssd/sb/CS-029623.htm#5 | accessdate=2010-03-04 | title=Intel High Performance Solid State Drive - Solid State Drive Frequently Asked Questions}}</ref><ref>{{cite web | url = http://technet.microsoft.com/en-us/library/cc731650%28WS.10%29.aspx | title=Windows Defragmenter | publisher = microsoft.com | date = 2010-04-23}}</ref>
| HDDd vajavad defragmentatsiooni pärast kestvat töösolekut või info kustutamist ja kirjutamist.
|-
87. rida ⟶ 86. rida:
| HDD-del on mitmeid liikuvaid osi, mis kõik ütlevad aja jooksul üles.
|-
| Vastupidavus löökidele, rõhule, vibratsioonile ja äärmuslikele temperatuuridele<ref name=xbitSSDvsHD /><ref name="Samsung SSD vs HDD" /><ref>{{cite web | url=http://www.tomshardware.com/reviews/ssd-memoright,1926-2.html |accessdate=2008-08-05 |title=Memoright SSDs: The End of Hard drives?}}</ref>
| Puuduvad lendavad pead või pöörlevad kettad, mis võiks ekstreemsetele oludele alla jääda.
| Lendavad pead ja pöörlevad kettad on üldiselt selliste äärmuslikele situatsioonidele haavatavad.
104. rida ⟶ 103. rida:
|-
| Kirjutuskindlus
| Pooljuhtkettad, mis kasutavad välkmälu on piiratud arv kordi kirjutatavad.<ref name=CWorldLackluster2>{{cite web|title=Solid-state disk lackluster for laptops, PCs| url=http://www.computerworld.com/action/article.do?command=viewArticleBasic&taxonomyName=Storage&articleId=9112065&taxonomyId=19&pageNumber=1| accessdate=2008-09-12| author=Lucas Mearian| date=2008-08-27 | quote = Corporate-grade SSD uses single-level cell (SLC) NAND memory and multiple channels to increase data throughput and wear-leveling software to ensure data is distributed evenly in the drive rather than wearing out one group of cells over another. And, while some consumer-grade SSD is just now beginning to incorporate the latter features (p. 1). It matters whether the SSD drive uses SLC or MLC memory. SLC generally endures up to 100,000 write cycles or writes per cell, while MLC can endure anywhere from 1,000 to 10,000 writes before it begins to fail, [according to Fujitsu's vice president of business development Joel Hagberg] (p. 4).}}</ref><ref>{{cite web |url = http://www.storagesearch.com/ssdmyths-endurance.html |title = SSD Myths and Legends - "write endurance" |first = Zsolt |last = Kerekes | publisher = StorageSearch.com}}</ref><ref>{{cite web|url=http://robert.penz.name/137/no-swap-partition-journaling-filesystem-on-a-ssd/ |title=No SWAP Partition, Journaling Filesystems, …on a SSD? |publisher=Robert.penz.name |date=2008-12-07 |accessdate=2009-10-21}}</ref><ref>{{cite web|url= http://thunk.org/tytso/blog/2009/03/01/ssds-journaling-and-noatimerelatime/ |title=SSDs, Journaling, and noatime/relatime |publisher=Thunk.org | date=2009-03-01 |accessdate=2009-10-21}}</ref> DRAM'il (dünaamilise suvapöördumisega mälul) põhinevatel pooljuhtketastel pole kirjutuskordade arvul piiranguid.
| Magnetandmekandjatel pole limiteeritud arv kirjutuskordi.
|-
125. rida ⟶ 124. rida:
|-
| Free block availability and TRIM
| Pooljuhtketaste jõudlust mõjutab kõvasti saada olevate vabade, programmeeritavate blokkide olemasolu. Varemkirjutatud andmeblokid, mis ei ole enam kasutuses on võimalik taaskasutusse võtta [[TRIM|TRIM'i]] poolt; kuid isegi TRIM'iga vähem vabu programmeeritavaid andmeblokke tähendab madalamat jõudlust.<ref name="SSD Anthology">{{cite web | url = http://www.anandtech.com/printarticle.aspx?i=3531 | title = The SSD Anthology: Understanding SSDs and New Drives from OCZ | date = 2009-03-18 | publisher = AnandTech.com}}</ref><ref>{{cite | publisher = Anandtech | url = [http://www.anandtech.com/storageshow/2865/showdoc.aspx?i=3667&p=3}} The SSD Improv: Intel & Indilinx get TRIM, Kingston Brings Intel Down to $115] Anandtech</ref><ref>{{cite web | url = http://www.pcper.com/article.php?aid=669&type=expert&pid=1 | title = Long-term performance analysis of Intel Mainstream SSDs | date = 2009-02-13 | publisher = PC Perspective}}</ref>
| HDDd ei ole mõjutatud vabadest blokkidest või TRIM funktsionaalsuse( puudumise)st.
|-
| Energiakasutus
| Tippjõudluse välkmälul põhinevad pooljuhtkettad kasutavad tavaliselt ainult 1/3 kuni 1/2 voolust, mis kulub HDD-dele; Tippjõudluse DRAM SSDd vajavad tavaliselt sama palju elektrit kui HDDd ja vaajavad voolu ka siis kui ülejäänud süsteem on välja lülitatud..<ref>{{cite web | url = http://www.tomshardware.com/2007/11/07/hyperdrive_4_redefines_solid_state_storage/ | title = HyperDrive 4 Redefines Solid State Storage: HyperDrive 4 - The Fastest Hard Disk In The World? | first = Patrick | last = Schmid | date = 2007-11-07 | publisher = Tom's Hardware}}</ref><ref>{{cite web | url = http://www.infoworld.com/d/data-explosion/ssd-crash-course-what-you-need-know-763 | title = An SSD crash course: What you need to know | first = Matt | last = Prigge | date = 2010-06-07 | publisher = InfoWorld | accessdate = 2010-08-29 }}</ref>
| Tippjõudluse HDDd vajavad tavaliselt 12-18 vatti; sülearvutitele mõeldud kettad kasutavad tavaliselt 2 vatti.
|}
 
==Viited==
{{ReflistViited|colwidth=30em}}
 
==Välislingid==
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Pooljuhtketas"