Nutukramp: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
P siselinke pole
1. rida:
{{vikinda}}
'''Nutukramp''' (Breath[[inglise -keel]]es ''Breath-holding spells'') on lühiajaline krambihoog lastel, millega võib kaasneda ka teadvuse kaotus ja nahatooni muutumine sinakaks.
Laps tõmbab kopsud õhku täis, et täiel kõril nutma hakata, kuid järgneb hoopis vaikus. Lapse hingamine seiskub, ta kaotab teadvuse ning keha tõmbub kas krampi või vajub hoopis lõdvalt kokku.
 
Kõige tavalisemalt väljendub nutukramp atoonilise krambina, see tähendab, et laps kaotab teadvuse ja vajub lõdvaks. Võib aga esineda ka toonilis-kloonilisi krampe. See tähendab, et laps kaotab teadvuse, tõmbub kangeks ja pärast seda järgneb klooniline faas, kus kätes ja jalgades tekivad tõmblused.
 
Nutukrampi esineb umbkaudu 5% lastel. Enamasti esineb see lastel vanuses 6 kuud kuni 2 aastat ja enamus lapsi on neljandaks eluaastaks sellest välja kasvanud.
Krambihoogude tihedused võivad varieeruda mõnest korrast aastas, kuni mõne korrani päevas, tavaslisettavaliselt on aga nutukrambi esinemisagedus paar korda nädalas.
Nutukramp võib kesta poolest minutist kuni üle minuti. Peale krambihoogu on laps esialgu unine ja uimane ning läheb veidi aega enne kui taastub krambieelne seisund.
 
Enamasti kutsub esile nutukrambi kas äkiline valu nt laps lõi end ära, kukkus vms, või emotsionaalne läbielamine nagu solvumine või viha.
Nutukrambi tekkepõhjus ei ole teada, kuid uuringutega on kindlaks tehtud, et see on ohutu ning ajukahjustust ei tekita.
Kuigi nutukrambi jaoks ravi puudub, tuleks last kindlasti näidata neuroloogile, et välistada mõni tõsisem haigus.
 
[[en:Breath-holding spells]]
[[fr:Spasme du sanglot]]
[[de:Affektkrampf]]
[[it:Spasmi affettivi]]