Ecuadori-Peruu piirisõda: erinevus redaktsioonide vahel

'''Ecuadori-Peruu piirisõda''' ehk '''Cenepa sõda''' oli [[Ecuador]]i ja [[Peruu]] vaheline sõda territoriaalsete vaidluste lahendamiseks [[Condori mäestik]]us [[Santiago jõgi|Santiago]] ja [[Zamora jõgi|Zamora jõgede]] vahel [[26. jaanuar|26. jaanuarist]] [[1995]] kuni [[28. veebruar|28. veebruarini]] [[1995]] See raskesti ligipääsetav ala on rikas [[kuld|kulla]], [[uraan]]i ja [[nafta]] poolest.

 

 

Järgmisel päeval [[27. jaanuar]]il kuulutati mõlemas riigis välja [[üldmobilisatsioon]]. Ka sõjalaevastikud olid valmis teineteist ründama. [[28. jaanuar]]il 7:45 alustas Peruu maaväe ja lennuväe rünnakuga vaidlusaluses piirkonnas ning vallutas mõningaid maa alasid. Rünnak jätkus ka järgmisel päeval, kuid Ecuador suutis Peruu väed peatada ning vallutas tagasi Tiwintza, Cueva de los Tayosi, Base Suri Coangose piiripunktid ning lasi alla ühe vene päritolu Mi-8TV [[helikopter]]i. Pihta saadi, veel ühhele kopterile, kuid see suutis siiski lennata baasi. Järgmisel 31. jaanuaril vallutas Peruu tagasi osa eelmisel päeval kaotatud alasid: Tiwintza, Coangose, and Cueva de los Tayose piiripunktide ümbruses. Mõlemad pooled eirasid jätkuvalt rahvusvahelisi palveid sõjategevuse lõpetamiseks. 1. veebruaril jätkasid mõlemad pooled rünnakuid teineteise positsioonidel. Rünnakuid toetas nüüd ka suurtükituli. Peruu kaasa A-37B tüüpi sõjalennukid lahingusse ning need ründasid Ecuadori positsioone. Peruu vallutas sellel päeval Cóndor Miradori sõjaväebaasi. Peruu armee patrull sattus aga Cueva de los Tayose piirkonnas miiniväljale ning kandis mitmeid kaotusi. Äge lahing jätkus ka terve järgmise päeva. 3. veebruaril ründasid Ecuadori hävitajad esmakordselt Peruu positsioone. Vahelduva eduga täiemõõduline lahing kestis aga edasi. 6. veebruaril kaasas Peruu lahingusse [[Canberra reaktiivpommitaja]]d, milledest üks ei jõudnud baasi tagasi. Ecuador väitis, et tulistas selle alla. Peruu aga, et lennuk oli lennanud halva nähtavuse tõttu vastu mäekülge. Mõlemale poolele erilise eduta sõjategevus jätkus rahvusvahelistele jõupingutustele vaatamata. [[9. veebruar]] oli raske õhurünnakute päev. Hommikul ründasid Peruu A37-B ja Su-22M-id Ecuadori positsioone. Lõuna ajal märkas Ecuadori radar uut rünnakulainet ning saatis seekord vastu kaks MirageF.1JA ja kaks IAI Kfir C.2 hävitajat. Toimunud õhulahingus kaotas Peruu ühe Su-22M ja ühe A-37B lennuki. Ecuadoril kaotusi polnud. Nüüdseks oli määvägede sõjategevus tagasihoidlik, seevastu ägenesid aga õhulahingud. 11. veebruaril sai tabamuse üks Ecuadori A-37B sõjalennuk, kuid suutis lennata tagasi baasi. 12. veebruaril teatas Peruu kehe Ecuadori lennuki allatulistamisest, kuid Ecuador lükkas need väited ümber.

 

 

[[17. veebruar]]il nelja [[Rio de Janeiro protokoll]]i [[garant|garandi]]([[USA]], [[Brasiilia]], [[Argentina]], [[Tšiili]]) jõupingutused kandsid vilja ning kahe riigi diplomaadid leppisid Brasiilia pealinnas kokku relvarahus, mis tähendas muuhulgas vaidlusalusel alal [[demilitariseeritud tsoon]]i ning rahvusvahelisi vaatlejaid kahe vaenutseva poole vahele. Kuid sõjategevus jätkus. Kui esimesed vaatlejad [[21. veebruar]]il saabusid oli lahing ikka veel täies hoos ning Ecuadori Patuca sõjaväebaasis olevad vaatlejad keeldusid kahe sõdiva poole vahele minemast. Mõlemad pooled süüdistasid teineteist relvarahukokkuleppe rikkumises. Järgmist [[22. veebruar]]i on hakatud Ecuadoris kutsuma mustaks kolmapäevaks. Peruu alustas massiivset rünnakut Ecuadori positsioonidele Tiwintza baasi lähedal. Ecuador kaotas enda andmetel sel päeval 14 sõdurit. Lõpuks [[28. veebruar]]il kirjutasid kaks riiki [[Montevideo]]s alla [[Montevideo deklaratsioon]]ile, mille kohaselt sõjategevus ja tõmbuti tagasi deklaratsioonis näidatud positsioonidele. Sellega oli Ecuadori-Peruu piirisõda läbi.