1356. aasta kuldbulla: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Uus lehekülg: '{{subst:toimetaA}}{{keeletoimeta}}{{pooleli}} '''1356. aasta kuldbulla''' oli Riigipäeva poolt välja antud ürik. Riigipäev toimus Nürnberg...' |
|||
17. rida:
Valimisprotsessi reguleerimise kõrval sisaldasid kuldbulla peatükid palju väikseid seadusi. Näiteks defineeris see ka sündmuste järjekorra, kui keiser viibis kohal, nii ametitunnustega kui ka ilma. Suhteliselt suur otsus tehti peatükis 15, kus Karl IV keelustas mistahes peamiselt linnade liidud, kuid ka muud munitsipaalliidud, mis olid esile kerkinud läbi keskaegse munitsipaalliikumise. Enamus linnade liite saadeti seejäärel laiali, mõnikord vägisi, ning taasloomisel oli nende poliitiline mõju palju väiksem. Seega tugevdas kuldbulla aadlit üldiselt linnade kahjuks.
[[Innocentius VI|Paavsti]] osalemine 1356. aasta kuldbullas oli põhimõtteliselt olematu, mis oli tähelepanuväärne paavstide ja keisrite suhete ajaloos. Kui Karl IV koostas protseduuri Roomlaste kuninga valimiseks, ei maininud ta midagi valimistele paavsti kinnituse saamisest. Siiski ei protestinud paavst [[Innocentius VI]] seda, kuna vajas Karli toetust [[Visconti]] perekonna vastu. Paavst Innocentius VI ja keiser Karl IV head suhted jätkusid pärast 1356. aasta kuldbullat kuni paavsti surmani aastal 1362.
[[Habsburgid]], Luksemburgide pikaajalised rivaalid, ei saanud kuldbullaga midagi. Seetõttu andis Austria hertsog [[Rudolf IV (Austria)|Rudolf IV]] korralduse koostada ''[[Privilegium Maius]]'', võltsitud dokument, mis tähendas [[Austria ertshertsogkond|Austria]] valitsejatele kuurvürstidega sarnase võimu andmist. Teisest küljest olid [[Wittelsbachi dünastia|Wittelsbachid]] sel ajal valijateks seatud kahekordselt, Reini kuurvürst ja Brandenburgi markkrahv. Siiski ei põhjustanud kuldbulla konflikti keiser Karl IV ning Wittelsbachi hertsogite [[Ludwig V (Baieri)|Ludwig V]] ja [[Stephan II (Baieri)|Stephan II]] vahel, kuigi dünastia [[Baieri]] haru ei saanud midagi.
| |||