Nõukogude Liidu piirivalve: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
45. rida:
== Ajalugu ==
;1918-1921
* [[1918]]. aasta märtsis moodustati [[Venemaa Nõukogude Vabariik|Venemaa Nõukogude Vabariigi]] [[Vene SFNV Rahanduse Rahvakomissariaat|Vene SFNV Rahanduse Rahvakomissariaadi]] juures asuv Piirivalve Peavalitsus, senise [[Piirikaitse Üksikkorpus]]e valitsuse asemel. Valitsuse põhiülesanne oli piiri valvamise Eesti ja Soomega.
* [[28. mai]] [[1918]] loodi [[Vene SFNV Rahvakomissaride Nõukogu]] dekreediga Vene SFNV Rahanduse Rahvakomissariaadi koosseisus piirivalve (alates [[1958]]. aastast oli [[28. mai]] [[NSV Liit|NSV Liidu]] ja [[Venemaa Föderatsioon]]i piirivalvurite päev), Piirivalve ülemaks määrati Vene SFNV Rahanduse Rahvakomissariaadi [[rahvakomissar]] ja [[Tšekaa]] esimehe asetäitja [[Vjatšeslav Menžinski]]
* [[1920]]. aasta novembris liideti Piirivalveosakond ja Riikliku Poliitvalitsuse vägede peainspektsioon;
* [[1921]]. aasta [[11. mai]] Tšekaa käskkirjaga № 125, moodustati Tšekaa Piirivalvevägede Ringkondade valitsused ning moodustati sõjaväelise ülesehitusega piirivalveorganisatsioon. Kõrgeimaks juhatuseks oli Tšekaa Vägede Peavalitsus, millele allus Tšekaa Piirivalvevägede Valitsus ning selle staabile allusid piirivalveringkondade valitsused, juhatajad ja staabid.
Vene NFSV Piirivalveringkonna valitsusse kuulusid:
<table><tr valign=top><td>
*Piirivalveringkonna juhatus, kus 6 inimest;
55. rida ⟶ 56. rida:
*Operatiivosakond, kus 13 inimest ja milles 3 jaoskonda: operatiivjaoskond, luurejaoskond ja piirijärelvalvejaoskond;
*Haldus ja riviosakond, kus 18 inimest ja milles 2 jaoskonda: isikkoosseisu ja väljaõppel oleva isikkkosseisu komplekteerimiseks;
*Mereranniku kaitse osakond, milles 6 inimest (juhul, kui piirivalveringkonna oli mererannik);
*Komandandi kommando, kus 54 inimest;
*Sidejaoskond, kus 6 inimest;
*Konvoi kommando, kus 61
</table>
Käskkirja alusel loodi järgmised piirivalveringkonnad:
68. rida:
*[[Must meri|Musta mere]] piir, mille kaitsel olevad brigaadid asusid [[Skladovsk]]is, [[Nikolajev]]is ja [[Jevpatoria]]s;
<td>
*[[Poola]]-[[Rumeenia]] piir, mille
*[[Kaukaasia]] piir, mille
*[[Turkestan]]i piir, mille
*[[Siber]]i piir, mille
</table>
;1922-1926
* [[1922]]. aasta alguses moodustati [[Vene SFNV Siseasjade Rahvakomissariaadi juures asuv Riiklik Poliitvalitsus|Vene SFNV Riiklik Poliitvalitsus]] ja [[27. september|27. septembril]] võttis Vene SFNV [[Töö ja Kaitse Nõukogu]] vastu otsuse, et NSV Liidu riigipiire (maismaa ja merepiiri) valvab ja kaitseb Riiklik Poliitvalitsus ([[GPU]]), mille koosseisus moodustati Riikliku Poliitvalitsuse vägede [[Piiri Üksikkorpus]], mille koosseisu lülitati varem [[Punaarmee]] alluvuses olnud piirikaitseüksused. PÜK, millesse kuulus ca 50 000 piirivalvurit allus RPV ülemale ja tema asetäitjale. PÜK ülemaks oli kohakaasluse alusel RPV [[vastuluure]]osakonna ülem [[Artur Artuzov]].
111. rida ⟶ 112. rida:
*[[Kaspia flotill]], mille koosseisus [[Bakuu]] ja [[Krasnovodsk]]i salgad.
</table>
▲** 19. mail [[1923]] moodustati [[Buhhara]]-[[Afganistan]]i piiri valvamiseks, mis kulges mööda [[Amudarja]] jõge, Amudarja piirivalvelaevade salk.
* [[1923]]. aasta juulis moodustati PÜK baasil RPV piirivalve osakond, mis allus RPV ülema asetäitjale,
* Aastail [[1924]]-[[1926]] toimus piirivalve operatiiv- (teabekogumine ja [[agentuur]]töö [[piiritsoon]]is) ja sõjaväelise (sõjaväestatud üksuste juhtimine) juhtkonna liitmine ja ühtlustamine. Loodi piiritsoonides [[kordon]]id, komandatuurid salgad ning liideti varem samas teenistuspiirkonnas tegutsenud piirivalve ja Ühendatud Riikliku Poliitvalitsuse volitatud esinduste juures asuvad piirkondlikud piirivalvevägede kontrollinspektsioonid;
;1926-1934
* [[1934]]. aasta juulikuust moodustati piirivalvevägede juhtimiseks [[NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaat|NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi]] Piirivalve- ja sisevalve peavalitsus.▼
Ajavahemikul 1926-1934 oli NSV Liidu piirivalveasutuste ülesehitus ja tööjaotus järgmine:
*I aste, [[piirivalvekordon]]. Kordoni ülem vastutas oma teenistuspiirkonnas "riigipiiri poliitilise ja majandusliku kaitse ning kogu sise- ja diversioonilise banduitsismiilmingutega võitluse eest, revolutsioonilise korra kindlustamise eest". Oma ülesannete täitmiseks pidi kordoniülem omama informaatorite võrku, kes informeeriks piirivalve alasest olukorrast ja täidaks ka [[OGPU]] territoriaalse [[Salajas-Poliitiline Valitsus|Salajas-Poliitilise Valitsuse]] ülesandeid;
*II aste, [[piirivalvekomandatuur]]. Komandatuuri koosseisu oli peale piiri valve üksuste ka [[Salajane operatiivteenistus]] (''секретно-оперативную часть''), mille juhiks oli komanadatuuri ülema asetäitja SOT alal. Komanadatuur viis läbi peale piirivalvelise haldustegevuse ka 22 km laiusel piirialalal operatiivtegevust ja kontrollis piirivalvekordonite tegevust.
*III aste, piirivalveringkond. Piirivalveringkonna piiri valve alane tegevus allus Piirivalve ja OGPU vägede Peavalitsusele (''Главное управление погранохраны и войск ОГПУ (ГУПОиВ ОГПУ)''). Piiril läbiviidav riikliku julgeoleku ja sisejulgeolekualane tegevus aga allus piirilõiguga kattuva regionaalse OGPU terriroriaalvalitsuse juhtimisele.
▲
* [[1937]]. aastal moodustati [[NKVD struktuur]]imuudatuste käigus piirivalve juhtimiseks NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi Piirivalve ja Sisevägede peavalitsus;
* [[1939]]. aasta veebruaris moodustati NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi Piirivalvevägede peavalitsus;
| |||