Musttihane: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
viited kokku
24. rida:
 
== Levila ==
Musttihane on ligi 20 alamliigiga laialdaselt levinud [[Euroopa]]s, [[Siber]]is (kus ulatub põhjapolaarjooneni), [[Kamtšatka]]l, [[Primorje]]s, [[Sahhalin]]il, [[Jaapan]]is, [[Mandžuuria]]s, [[Himaalaja|Himaalajas]], [[Kaukaasia]]s, [[Iraan]]is ja Loode-Aafrikas. <ref> ''Loomadename="loomade elu''." Tallinn, [[Valgus]] 1980, lk 391 </ref> Alamliigid on jaotatud rühmadeks ''ater'', ''atlas'', ''cypriotes'', ''caucasus'', ''aemodius'' ja ''ptilosus'' <ref> name="Harrap," S. & Quinn, D. ''Tits, Nuthatches and Treecreepers'' Christopher Helm, London 1996 </ref>, see aga pole lõplik jaotus. Musttihane elutseb okaspuistutes ja mägimetsades. Areaali lõunaosas on musttihane [[paigalind]], keskosas [[hulgulind]] ja põhjaosas [[rändlind]]. [[Eesti]]s on musttihane ebaühtlaselt levinud, aastati kõikuva arvukusega väikesearvuline kuni üsna harilik [[haudelind]], kelle pesitsusaegset arvukust on hinnatud 15 000 - 25000–25 000 paarile, talvist arvukust 30 000 - 60000–60 000 isendile. <ref>''[[Hirundo]]'' 1:2009name="hirundo" </ref> Eestis eelistab musttihane pesitsusaegse elupaigana [[kuusik]]uid ja kuuse-segametsi.
 
== Välimus ==
30. rida:
 
== Pesitsemine ==
Musttihane pesitseb [[mai]] algusest [[juuni]] keskpaigani. Pesa valmistatakse samblast, loomakarvadest, taimevillast ja niinekiududest. Pesa sisekihis leidub ämblikuheiet ja harva [[udusulg]]i. [[Kurn]]as leidub 6–13 muna. Levila lõunaosas on musttihasel kaks kurna aastas: esimeses, [[aprill]]i lõpul või mai algul, 8–11 muna, teises, [[juuni]]s, 7–9 muna. Emaslind haub 12–14 päeva. Isane toidab teda, tuues talle toitu 2-32–3 korda tunnis. Nagu teistelgi tihastel, nii ka musttihastel ei kooru pojad korraga, vaid paari päeva jooksul ning sel ajal jätkab isaslind emaslinnu ja poegade toitmist. Seejärel, kuni poegade lahkumiseni pesast (umbes 20 päeva), osalevad emas- ja isaslind poegade toitmises võrdselt. Päeva jooksul toovad nad pessa toitu mitusada korda. Vanemad toidavad poegi ka nädala jooksul pärast nende pesast lahkumist. <ref> ''Loomadename="loomade elu''." Tallinn, [[Valgus]] 1980, lk 391 </ref>
 
== Toitumine ==
38. rida:
 
== Viited ==
{{viited}}|allikad=
<ref name="hirundo">{{netiviide | URL = http://www.eoy.ee/hirundo/sisukorrad/2009_1/Elts_etal.2009.pdf| Pealkiri = "Eesti lindude staatus, pesitsusaegne ja talvine arvukus 2003–2008"| Autor = | Failitüüp = PDF| Täpsustus = | Väljaanne = [[Hirundo]]| Aeg = 1/2009| Koht = | Väljaandja = Eesti Ornitoloogiaühing| Kasutatud = 04.07.2011| Keel = }}</ref>
<ref name="loomade elu"> ''Loomade elu''. Tallinn, [[Valgus]] 1980, lk 391 </ref>
<ref name="Harrap"> Harrap, S. & Quinn, D. ''Tits, Nuthatches and Treecreepers'' Christopher Helm, London 1996 </ref>
 
}}
 
[[Kategooria:Tihaslased]]