Feliks Dzeržinski: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
17. rida:
[[20. detsember|20. detsembril]] [[1917]]. aastal asutati [[Tšekaa]], mida VSDT(b)P KK poolt määrati juhtima [[Ülevenemaaline Kesktäitevkomitee|Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee]] Presiidiumi liige Feliks Dzeržinski, kes kuni oma surmani juhtis peamist nõukogude repressivasutust. See tegeles kontrrevolutsionääride ja teiste [[Rahvakomissaride Nõukogu|bolševike valitsuse]] ja [[NLKP|kommunistliku partei]] suhtes vaenulikult meelestatud inimeste jälitamisega, pärastpoole ka parteisisese [[opositsioon]]i mahasurumisega.
{{vaata|Tšekaa}}
Pärast [[Venemaa kodusõda|Venemaa kodusõja]] lõppu ning bolševike võimu kindlustamist alanud siseriiklikke repressioone liitus Džerinski [[Aleksandr Šljapnikov]]i juhitud kommunistliku partei sisemise opositsiooniga ([[Töölisopositsioon]]), kes ei olnud nõus [[Vladimir Lenin|Lenin]]i-[[Georgi Zinovjev|Zinovjev]]i-[[Mihhail Kalinin|Kalinin]]i-[[Lev Kamenev|Kamenev]]i-[[Solomon Lozovski|Lozovski]]-[[Grigori Petrovski|Petrovski]]-[[Jānis Rudzutaks|Rudzutaks]]i-[[Jossif Stalin|Stalin]]i-[[Mihhail Tomski|Tomski]] põhiliiniga, mis tunnistas nõukogudes põhiliseks juhitvaks jõuks kommunistliku partei ning välistas [[ametiühing]]ute rolli riigi juhtimises. 1921. aastal fraktsiooni valimiseelsel konverentsil [[NLKP KK]] kandidaatide esitamiseks teavitas Dzeržinski oma soovist loobuda Tšekaa juhtimisel motiiveerides, ([[Kroonlinna ülestõus]]u mõjul) oma soovi sellega, et Tšekaa repressioonid on suunatud mitte klassivaenlaste hävitamiseks (mille vastu Džerzinskil ei olnud vastuväiteid), vaid oktoobrirevolutsiooni põhitegijate [[Kroonlinn]]a madruste vastu<ref>[http://scepsis.ru/library/id_482.html И. Врачев. Два слова о Дзержинском «Вопросы истории». № 4, 1989. – С. 181-182.]</ref>.▼
==Nõukogude-Poola sõda==
[[Nõukogude-Poola sõda|1919. aasta kevadel alanud sõjas Poolaga]], määrati Feliks Dzeržinski 1920. aasta maikuus Edeelarinde tagalaülemaks ja Edelarinde Sõjarevolutsiooninõukogu liikmeks. Edelarinde tagalaülemana tagas ta nõukogude võimu vastaste represeerimise ning relvastatud vastupanu mahasurumise nõukogude sõjaväe tagalapiirkondades Ukrainas -[[Harkovi kubermang|Harkovi]], [[Poltava kubermang|Poltava]], [[Donetski kubermang|Donetski]], [[Tšernigovi kubermang|Tšernigovi]], [[Volõõnia kubermang|Volõõnia]] ja [[Kiievi kubermang|Kiievi]], [[Jekaterinoslavi kubermang|Jekaterinoslavi]] ja [[Tauria kubermang]]us, kus ta moodustas kubermangude, maakondade ja rajoonide [[Tšekaa]]d ning jaotas piirkonnad sõjaväestatud [[komandant]]ide alluvusse, kes vastutasid piirkondade eest.
1920. aasta juulikuus, kui Punaarmee väed jõudsid Poola territooriumile ja vallutasid [[26. juuli]]l [[1920]] [[Białystok]]i moodustati seal 30. juulil 1920 Ajutine [[Poola Sõja-Revolutsioonikomitee]], mille esimeheks nimetati [[Julian Marchlewski]], komitee liikmeteks aga Feliks Dzeržinski, [[Józef Unszlicht]], [[Edward Próchniak]] ja [[Feliks Kon]].
==Poliitilised erimeelsused VK(b)P-as==
▲Pärast [[Venemaa kodusõda|Venemaa kodusõja]] lõppu ning bolševike võimu kindlustamist alanud siseriiklikke repressioone liitus Džerinski [[Aleksandr Šljapnikov]]i juhitud kommunistliku partei sisemise opositsiooniga ([[Töölisopositsioon]]), kes ei olnud nõus [[Vladimir Lenin|Lenin]]i-[[Georgi Zinovjev|Zinovjev]]i-[[Mihhail Kalinin|Kalinin]]i-[[Lev Kamenev|Kamenev]]i-[[Solomon Lozovski|Lozovski]]-[[Grigori Petrovski|Petrovski]]-[[Jānis Rudzutaks|Rudzutaks]]i-[[Jossif Stalin|Stalin]]i-[[Mihhail Tomski|Tomski]] põhiliiniga, mis tunnistas nõukogudes põhiliseks juhitvaks jõuks kommunistliku partei ning välistas [[ametiühing]]ute rolli riigi juhtimises. 1921. aastal fraktsiooni valimiseelsel konverentsil [[
[[1924]]. aastast oli Feliks Dzeržinski [[VK(b)P KK Poliitbüroo]] liikmekandidaat.
| |||