Erinevus lehekülje "Ühistupank" redaktsioonide vahel

Eemaldatud 132 baiti ,  9 aasta eest
toimetasin ysna kõvasti, kõrvaldasin entsyklopeediasse sobimatut sisu
(toimetasin ysna kõvasti, kõrvaldasin entsyklopeediasse sobimatut sisu)
{{vikinda}}{{allikad}}
'''Ühistupank''' on [[ühistu]]lisel printsiibil tegutsev [[krediidiasutus]] ([[pank]]).
'''Ühistupank''' on ühistulisel printsiibil tegutsev [[krediidiasutus]]. Ühistupanga omanikeks on ühistupanga kliendid (liikmed), kusjuures igal liikmel on 1 hääl. Seega osalevad ühistupanga liikmeks astunud kliendid panga juhtimisel ning selle tegevuse üle järelevalve teostamisel. Ühistupanga kasum jaotatakse selle liimete-klientide vahel proportsionaalselt liikme osalusega panga hoiuseportfelli suurendamisel ja/või laenuintresside maksmisel. Praktikas manifesteerub ühistupanga jaotatav kasum enamasti tasuta arveldamise võimaluses oma liikmetele, samuti võrreldes kommertspankadega kõrgemates hoiuse- ning madalametes laenuintressides. Sisuliselt on ühistupangal kui krediidiasutusel võimalik kaasata rahvusvaheliselt rahaturult vahendeid pankadevahelise rahaturu intressimääraga – seda võimaldab 0-kasumi taotlus ühistupanga poolt.
 
[[Eesti]] krediidiasutuste seaduse järgi võib krediidiasutus tegutseda [[hoiu-laenuühistu]]na ning on sealjuures kohustatud kasutama oma nimes sõna "ühistupank". Ükski teine ühing ei tohi oma nimes sõna "ühistupank" kasutada.<ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/129062011011?leiaKehtiv Krediidiasutuste seadus], §§ 3, 12. Riigi Teataja. (Kasutatud 1. juulil 2011.)</ref>
'''Fakte ühistupangandusest:'''
 
Eestis ei ole [[2011]]. aasta seisuga registreeritud ühtegi tegevusloa alusel tegutsevat ühistupanka<ref>[http://www.fi.ee/index.php?id=287 Eestis tegevusloa alusel tegutsevad krediidiasutused]. Finantsinspektsiooni kodulehekülg. (Kasutatud 4. juulil 2011.)</ref>, kuigi seadus seda võimaldaks.
* Ühistupank ei taotle kasumit – kasum jagatakse pidevalt liikmetele tagasi.
 
* Ühistupangas on laenude andmise üle otsustamine kohalikul (linna, linnaosa, valla, küla) hoiu-laenuühistute (HLÜ-de) tasandil, kuna nemad hakkavad üheskoos seda panka omama.
'''Ühistupank''' on ühistulisel printsiibil tegutsev [[krediidiasutus]]. Ühistupanga omanikeks on ühistupanga kliendid (liikmed), kusjuures igal liikmel on 1 hääl. Seega osalevad ühistupanga liikmeks astunud kliendid panga juhtimisel ning selle tegevuse üle järelevalve teostamisel. Ühistupanga kasum jaotatakse selle liimete-liimetest klientide vahel proportsionaalselt liikme osalusega panga hoiuseportfelli suurendamisel ja/või laenuintresside maksmisel. Praktikas manifesteerub ühistupanga jaotatav kasum enamasti tasuta arveldamise võimaluses oma liikmetele, samuti võrreldes kommertspankadega kõrgemates hoiuse- ning madalametes laenuintressides. Sisuliselt on ühistupangal kui krediidiasutusel võimalik kaasata rahvusvaheliselt rahaturult vahendeid pankadevahelise rahaturu intressimääraga – seda võimaldab 0-kasumi taotlus ühistupanga poolt.
* Ühistupank luuakse kohalike hoiu-laenuühistute ühinemise teel.
 
* USA-s on üle 90 miljoni HLÜ kliendi, kes kõik tajuvad praegust majanduskriisi oluliselt pehmemalt, kuna nende raha oli ühistute kaudu kohalikus reaalses majanduses, mitte aga õhku täis tundmatutes instrumentides.{{lisa viide}}
Ühistupanga kasumit saab pidevalt liikmetele tagasi jagada. Praktikas manifesteerub ühistupanga jaotatav kasum enamasti tasuta arveldamise võimaluses oma liikmetele, samuti võrreldes kommertspankadega kõrgemates hoiuse- ning madalametes laenuintressides.{{lisa viide}}
* Saksamaal on üle 80% maapiirkondade elanikest ühistupankade liikmed
 
* Eestis kuulub laenude ja hoiuste mahtu arvesse võttes pangandussektori osalusest eestlastele vähem kui 1%!{{lisa viide}}
Sisuliselt on ühistupangal kui krediidiasutusel võimalik kaasata rahvusvaheliselt rahaturult vahendeid pankadevahelise rahaturu intressimääraga – seda võimaldab 0-kasumi taotlus ühistupanga poolt.{{lisa viide}}
* 2007. aasta kommertspankade kasum Eestis oli 7,4 miljardit krooni, mis viidi riigi majandusest välja ja mis oleks võinud ühistulise panganduse korral lisanduda liikmete arveldusarvetele ja elavadada kohalikku majandust.
 
* Ühistupank hakkab pakkuma kõiki praegu eksisteerivaid pangateenuseid alates siseriiklikest ja rahvusvahelistest ülekannetest, internetipangast, dokumentaalmaksetest kuni krediit- ja deebetkaartideni välja. Hõlmates seejuures nii laene, hoiuseid kui kõiki muid teenuseid, ka personaalpangandust oma esimestele ning kõige olulisematele klientidele.
*Ühistupanga võib luua kohalike hoiu-laenuühistute ühinemise teel. Ühistupangas onvõib olla laenude andmise üle otsustamine kohalikul (linna, linnaosa, valla, küla) hoiu-laenuühistute (HLÜ-de) tasandil, kuna nemad hakkavad üheskoos seda panka omama.
 
[[Amerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] on üle 90 miljoni hoiu-laenuühistu kliendi.
 
* Saksamaal on üle 80% protsendi maapiirkondade elanikest ühistupankade liikmed.
 
==Vaata ka==
* [[Tartu Hoiu-laenuühistu]]
*[[Toronto Eesti Ühispank]]
 
==Viited==
{{viited}}
 
==Välislingid==
11 650

muudatust