MG3: erinevus redaktsioonide vahel

'''7,62mm kuulipilduja MG 3''' on [[Saksamaa]] Liitvabariigis Teise maailmasõja aegse [[kuulipilduja]] [[MG 42]] ''Bundeswehr''i edasiarendusena valmistatud [[kuulipilduja]], mis on kasutusel ka [[Eesti Kaitsevägi|Eesti Kaitseväe]] [[Eesti maavägi|maavägede]] relvastuses.

 

Kuulipilduja MG-3 on mõeldud kasutamiseks nii maa-, õhu- kui ka mereväes. Tulenevalt oma ehituse eripärast on see 7,62mm relv võrreldes kergekuulipildujatega tunduvalt kohmakam ja raskem, kuid samas suure tulejõuga.

 

== Taktikalis-tehnilised andmed ==

 

*Kaliiber: 7,62 mm

 

== Ajalugu ==

 

Kuulipilduja MG- 42 konstrueerisid Saksamaa relvakonstruktorid Teise Maailmasõjas kasutamiseks Saksa Armees.

 

Relva toide toimub ainult lindist ja üks padrunilint mahutab 50 padrunit. Padrunilinte on võimalus omavahel ühendada ja neid söödetakse laskmiseks relva vasakult poolt. Tühjad padrunikestad suunatakse relva alla.

 

== Kuulipilduja MG- 3 põhiosad ==

 

*lukukoja kaas koos sööturiga

Rahuajal üle 150 lasu järjest ei ole lubatud lasta ühe vintrauaga.

Sõjaolukorras selle viimase reegli täitmist muidugi keegi ei nõua.

 

== Kuulipilduja MG- 3 töökäik ==

 

Lasu sooritamiseks tuleb kuulipilduja kaitseriiv asetada asendisse "F" ja vajutada päästikule. Päästik lükkab päästehoova esimese otsa üles, lukk vabaneb päästehoova lukustusnuki tagant. Relva lukk liigub ette kokkusurutud taandurvedru mõjul, luku liikumisel lükatakse sööturaluse väljalõikes asetsev padrun lukupea poolt padrunipessa. Luku liikumisel eesmisse asendisse lukustuvad lukupeas asuvad lukustusrullid luku ja vintraua omavahel ja vabastavad löökuri. Lukuvedru mõjul liigub lukukiil ette ja viib rullikud lukustusastme taha, vabastades sellega löökuri. Lukupuhvri vedru jõul löökuri teravik annab löögi padruni kapsli pihta. Samaaegselt liigub kestatõukuri varras puhvrivedru mõjul kestatõukuri plaadiga kesta ettepoole lükates. Süttivate püssirohugaaside survel padrunikesta põhjale ja lukupeale liigub vintraud 8 mm võrra tagasi ning selle aja jooksul väljub kuul vintrauast. Lasust vabanevad püssirohugaasid annavad omakorda vintrauale täiendava tagasilöögi, mille mõjul lukustusrullid surutakse kaldpindade poolt keskele ja selle tulemusena vabaneb relva lukk vintraua lukustusraami vahelt. Kaldpindadel olevad rullid suurendavad luku tagasiliikumise kiirust veelgi. Seejärel surutakse kokku vintraua taandurmehhanism ja lukk jätkab oma liikumist taha. Viimase töökäigu kestel tõmmatakse tõmmiku poolt kest padrunipesast välja ning tõukur heidab selle kestaheitja aknast välja. Inertsi mõjul jätkab relva lukk liikumist taha, surudes kokku taandurvedru ja vintraua taandurmehhanism viib vintraua ette. Luku liikumisel tagasi lukustub lukupea kiil. Surutakse kokku luku puhvervedru, viiakse oma algasendisse padrunikesta tõukur koos plaadiga. Löökur vabaneb ja liigub vabalt lukupea ja selle kiilu pesas.

 

== Välislingid ==

 

[[Kategooria:Kuulipildujad]]