Erinevus lehekülje "Vulkaaniline tuhk" redaktsioonide vahel

resümee puudub
P (r2.7.1) (robot lisas: vi:Tro núi lửa)
'''Vulkaaniline tuhk''' on [[vulkaan]]ist väljapaiskunud kuni 2 mm läbimõõduga [[püroklast]]id ning neist koosnev vulkaaniline [[sete]].
 
Vulkaaniline tuhk tekib [[Plahvatuslik vulkaanipurse|plahvatuslike]] [[vulkaanipursevulkaanipursete]]te käigus pihustunud [[magma]]st. Kivistunud vulkaaniline tuhk on [[tuff]].
 
Vulkaanilisest tuhast suuremaid püroklaste nimetatakse [[lapill]]ideks (2...642–64 mm) ning [[Vulkaaniline pomm|vulkaanilisteks pommideks]] (üle 64 mm).
 
Erinevalt [[Tuhk|tuhast]] ei ole vulkaanilise tuha puhul tegemist millegi [[Põlemine|põlemise]] jäägi, vaid lihtsalt peene kivipuruga. Termin on pärit ajast, mil usuti, et vulkaanid on põlevad mäed<ref>Clark, Audrey N. (2003). The Penguin Dictionary of Geography (3. trükk). Penguin. Lk 451. ISBN 0140515054</ref>.
 
Õhkupaisatud tuhaosakesed võivad jõuda vulkaanist, millest nad pärinevad, tuhande kilomeetri kaugusele ja kaugemalegi. Vulkaaniline tuhk on kõva ja [[abrasioon|abrasiivne]]. Ta ei põle ega lahustu [[vesi|vees]]. Ta [[elektrijuht|juhib elektrit]], eriti kui märjaks saab.
 
Vulkaanilise tuha ümberkristalliseerumisel võib sellest saada [[bentoniit]]. Bentoniidi kihte leidub ka [[Eesti]] maapõues.
 
Vulkaanilist tuhka kasutatakse [[Stratigraafia|stratigraafilisel]] [[Stratigraafiline korrelatsioon|stratigraafilisel korreleerimisel]] [[Markerkiht|markerkihina]].
 
Väga võimsate vulkaanipursetega kaasneb suure koguse vulkaanilise tuha paiskumine [[atmosfäär]]i, mis võib mõjutada [[kliima]]t ningja põhjustada kauneid päikeseloojanguid (näiteks [[Krakatau]] vulkaanipurse [[1883]]. aastal.)
 
Kui vulkaanist paiskub pika, [[geoloogiline aeg|geoloogilise aja]] jooksul välja vulkaanilist tuhka, võib see lõpuks moodustada [[vulkaanikoonus]]e.
 
[[Pilt:MtCleveland ISS013-E-24184.jpg|thumb|Vulkaanipurske ajal atmosfääri paiskuv vulkaaniline tuhk.]]
[[Pilt:Vulkaanilise tuha kiht.JPG|pisi|454 miljonit vana vulkaanilise tuha kiht Eestis [[Laagri]]s. Pildistas [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]].]]
Vulkaaniline tuhk võib ärritada [[limaskest]]i ningja põhjustada probleeme näiteks [[astma]]haigetele. [[Kontaktläätsed]]e asemel tuleks vulkaanilise tuhaga kokku puutudes kanda [[Prillid|prille]]. Kui koos vulkaanilise tuhaga sajab [[Lennukvihm]]itelea, võibsiis vulkaanilisemuudab tuhasee pilvestolukorra läbisõitminepalju hullemaks, sest niiske vulkaaniline tuhk võib moodustada midagi vedela [[mootortsement|tsemendi]]ite seiskumisesarnast, tõttumille sissehingamine võib lõppeda saatuslikultsurmaga.
 
[[Lennuk]]itele võib vulkaanilise tuha pilvest läbisõitmine [[mootor]]ite seiskumise tõttu lõppeda saatuslikult.
 
Suure koguse vulkaanilise tuha mahalangemine võib kohaliku [[õkosüsteem]]i otsekohe hävitada, kui näiteks [[rohi]] mattub täielikult tuhakihi alla, siis lakkab temas [[fotosüntees]] ja taime maapealne osa võib surra. Kui [[karjamaa]] saastub vulkaanilise tuhaga, siis võivad seal toitu otsivad [[kariloom]]ad saada [[mürgitus]]e, näiteks fluoriidimürgituse, kui tuhk sisaldab suures koguses [[fluoriid]]e. 3 dm paksuse vulkaanilise tuha mahalangemisel hävib enamus [[taimestik]]ust ja kariloomadest, samuti elustikust [[järv]]edes ja [[jõgi|jõgedes]]. Kuid maailmas on ette tulnud niisugusi vulkaanipurskeid, mis katavad väga suuri maa-alasid mitme meetri paksuse tuhakihiga.
Väga võimsate vulkaanipursetega kaasneb suure koguse vulkaanilise tuha paiskumine [[atmosfäär]]i, mis võib mõjutada [[kliima]]t ning põhjustada kauneid päikeseloojanguid (näiteks [[Krakatau]] vulkaanipurse 1883. aastal.)
 
Suure hulga vulkaanilise tuha lengemisel [[maja]]dele võivad nende [[katus]]ed sisse variseda. Tuhk on raske: juba 1 dm paksuse kihi all hakkavad nõrgemad katused kokku kukkuma. Vulkaanilise tuha sadu põhjustab [[voolukatkestus]]i ja häirib kõiki sideliine, alates maanteedest ja lõpetades elektrooniliste sideliinidega.
[[Pilt:MtCleveland ISS013-E-24184.jpg|thumb|Vulkaanipurske ajal atmosfääri paiskuv vulkaaniline tuhk.]]
 
Vulkaanist väljuv tuhk on sageli segunenud põletavkuumade [[gaas]]idega. Sellist tuha ja gaaside segu nimetatakse [[lõõmpilv]]eks. Lõõmpilv ei tõuse tavaliselt väga kõrgele ega levi üldjuhul vulkaani [[jalam]]ist palju kaugemale, kuid tänapäeval on paljude vulkaanide jalamid tihedalt asustatud. Kui lõõmpilv tabab mõnda asulat, siis võivad kõik selle elanikud ühekorraga kuumas pilves surra. Lõõmpilve temperatuur võib olla isegi 1000 °C ja ta võib liikuda kiirusega mitusada kilomeetrit tunnis, nii et selle eest on võimatu põgeneda.
Vulkaaniline tuhk võib ärritada [[limaskest]]i ning põhjustada probleeme näiteks [[astma]]haigetele. [[Kontaktläätsed]]e asemel tuleks vulkaanilise tuhaga kokku puutudes kanda [[Prillid|prille]]. [[Lennuk]]itele võib vulkaanilise tuha pilvest läbisõitmine [[mootor]]ite seiskumise tõttu lõppeda saatuslikult.
 
==Vaata ka==
27 007

muudatust