Ühistegevus: erinevus redaktsioonide vahel

Ühistegevuse üheks kandvaks ideeks on [[ühistu]] liikmetele nende vajaduste rahuldamise otstarbel omahinnaga teenuste osutamine. Majanduslike [[ühistu]]te kaudu saab iga ühistu liige lisasissetulekut, mis parandab tema perekonna majanduslikku olukorda. Hästi korraldatud sotsiaal[[ühistuÜhistu#Sotsiaalühistu|sotsiaalühistute]]te kaudu saavad aga inimesed paremini rahuldada oma [[kultuur]]ilisi, sotsiaalseid ja harrastusvajadusi. Heal tasemel ja mitmekülgse [[Poliitika|poliitilise]] ühistegevuse kaudu ([[erakond]]ade kohalikud grupid) on võimalik paremini korraldada ka kohalikku omavalitsuslikku elukorraldust. Kohalikud inimesed, kes on liitunud poliitiliste erakondadega, saavad ise osaleda oma elu korraldamisel ja vahetult mõjutada külade, valdade, alevite ja linnade elu.

Ühistulistel ühendustel on oma piirkonnale suur mõju. Tänu ühistutele, mille liikmeteks on kohalikud elanikud, jääb kogu ühistegevuse kaudu teenitav raha kohalike elanike kätte, seega ka kohaliku elu edendamiseks. Kohalikke projekte võimaldavad finantseerida [[hoiu-laenuühistu]]d. Kohalike ühistute puhul paraneb ka piirkonna tööhõive. Ühistutes leiavad sageli tööd ka need inimesed, kes ei ole ühistute liikmed-omanikud. Kuna maksudest laekub suur osa kohalike omavalitsuste eelarvesse, siis aitab seegi kaasa piirkonna arengule. Hästi korraldatud ühistegevuse kaudu on igal ühiskonna liikmel võimalik oma majanduslikku olukorda parandada ning aktiivselt osaleda ka sotsiaalelus ja poliitikas.