Vana-Saksimaa: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Uus lehekülg: '{{subst:toimetaA}}{{keeletoimeta}}{{pooleli}} '''Vana-Saksimaa''' on sakside algne kodumaa tänapäeva Saksamaa loodenurgas ning kattub jämedalt võttes tänapäeva [[Alam-Saks...'
 
P →‎Vana-Saksimaa päritolu ja ajalugu: pilt ei ole commonsis, nii ei saa linkida
20. rida:
 
Pärast [[Lääne-Rooma keisririik|Lääne-Rooma keisririigi]] langust 5. sajandil olid ''Germaaniasse'' jäänud saksid lõdvalt seotud [[Merovingid]]e [[Frangi riik|Frangi riigiga]], kuid tegelikult jäid sõltumatuks ja säilitasid oma vana paganliku religiooni (vaata: [[germaani paganlus]]). Sakside paganlikus religioonis tundub, et keskenduti [[Irminsul]]i või "suure samba" kummardamisele; jumalik puu, mis ühendab taeva ja maa ning mis arvatavasti oli olemas kohas tänapäeva [[Obermarsberg]]i lähedal.
 
[[Pilt:Conversion of the Saxons.jpg|thumb|250px|right|Sakside ristimine, A. de Neuville, u. 1869]]
 
Suuremalt jaolt olid sakside maad laiad tasandikud, lõunast kaitstud, kus need tõusid [[Harz]]i ja [[Hessen]]i künklikule maastikule. See oli kõik, mis eraldas sakside maid nende iidsetest vaenlastest ja lõplikest vallutajatest [[frangid|frankidest]]. Puuduvad selged füüsilised määrangud selle piiri osas, igivanast ajast oli see lakkamatu hõimukonflikti põhjuseks nende vahel. Saksidele, kui tänapäeva [[Põhja-Saksamaa]] asukatele, on viidatud aastal [[555]], kui frankide kuningas [[Theudebald]] suri ja saksid kasutasid seda võimalust sõjaks. Saksid alistati [[Chlothar I]], Theudebaldi järglase poolt. Mõned nende järglased võitlesid sakside vastu, teised olid nendega liitlased; [[Chlothar II]] saavutas otsustava võidu sakside üle.
34. rida ⟶ 32. rida:
 
* Pärast seda kampaaniat tekkinud riikliku moodustise kohta vaata [[Saksimaa hertsogiriik]].
 
 
== Vaata ka ==