Orgaaniliste ühendite süstemaatiline nomenklatuur: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
48. rida:
Kuna areenide keemia arenes oluliselt varem kui orgaanilise keemia nomenklatuur, siis kasutatakse areenide nimetamisel väga palju mittesüstemaatilisi ehk [[triviaalnimetus]]i.
 
Monoasendatud benseeni [[derivaat]]ide nimetamisel kasutatakse lõppliidet -benseen (nt klorobenseen, nitrobenseen). [[alküülrühm|Alküülasendatud]] benseeni derivaatide nimetamisel lähtutakse alküülahela pikkusest: kui ahelas on rohkem kui 6 süsinikuaatomit, siis valitakse [[tüviühend]]iks alküülahel (nt fenüülheptaan[[fenüülrühm|fenüül]][[alkaanid|heptaan]]).
 
Diasendatud benseeni nimetamisel kasutatakse eesliiteid ''orto''- (''o''-), ''meta''- (''m''-) ja ''para''- (''p''-), vastavalt 1,2-, 1,3- ja 1,4- diasenduse kirjeldamiseks. Tri- ja enamasendatud benseeni korral numereeritakse tsükkel, andes asendajatele väikseimad võimalikud kohanumbrid.
56. rida:
{{Main|Funktsionaalrühm}}
[[Image:IUPAC-ester-2.svg|thumb|right|150px|But-2-üülpropanoaat]]
Funktsionaalrühm on karakteerne [[aatom]]ite rühm [[molekul]]is, mis määrab molekuli peamised keemilised omadused. Funktsionaalrühmad sisaldavad peale süsiniku- ja/või vesinikuaatomite veel teiste [[keemiline element|elementide]] aatomeid, nn [[heteroaatom]]eid. Funktsionaalrühmad jagatakse põhirühmadeks ja mittepõhirühmadeks.
 
Funktsionaalderivaatide [[tüviühend]]is on üks [[vesinik]]uaatom (või mitu vesinikuaatomit) asendatud põhirühmaga (karakteerse rühmaga). Kõige vanem põhirühm ehk pearühm määrab kuuluvuse aineklassi ja nimetuse lõppliite, kõik teised funktsionaalrühmad kirjeldatakse eesliidete abil. Eesliidet kasutatakse ainult juhul, kui antud funktsionaalrühm ei ole pearühm (kõige vanem rühm).