Struktuur: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
14. rida:
Struktuuri mõiste abstraktse ära seletamise katsed on märgatavad Saksa ja Vene filosoofilistes teatneteostes. Mujal, ka Eestis, huvitutakse viimasel ajal rohkem selle objekt-orienteeritud määratlustest <ref>The Penguin Dictionary of Philosophy. 1997, London. ISBN 0140512500</ref> <ref>Meos, Indrek, 2002. Filosoofia sõnaraamat: olulisi mõisteid koolkondi, filosoofe, seisukohti. Tallinn. ISBN 9985-0-1355-7</ref>. Nii on see mõiste aja jooksul kujunenud käibesõnaks, mille sisu on ähmastunud. Tavaliselt domineerivad selle märksõna all ametasutuste üksused, isikkoosseisud ja eritähenduslikud struktuurid.
 
==Täpsustusi==
==Konkretiseeringuid==
Struktuuri määratluse laialivalguvus on pannud tunnetus- <ref>Tjuhtin, Viktor S., 1972. Otraženie, sistemõi, kibernetika. Moskva</ref> ja süsteemiteoreetikuid <ref>Blauberg, I. V., Judin, E. F., 1973. Stanovlenie i suštšnost sistemnovo podhoda. Moskva</ref> ning matemaatikuid seda mõistet täpsustama ja konkretiseerima. Samal ajal ei huvitu tunnetusteoreetikud mitte nö puhtast struktuurist vaid tunnetatava objekti struktuurist.
 
VäidetakseÜheks huvitavaks täpsustuseks on väide, et struktuuri, kui terviku, elemendid sõltuvad terviku struktuurist ja etendavad kvalitatiivselt erinevat osa olenevalt nende seostatuse viisist – positsioonist - struktuuris (grafiidi ja teemandi näide). Teisisõnu, struktuur on ''süsteemi abstraktsioon'', kus selle elemendid ja seosed on minetanud oma empiirilised tähendused, kuid säilitavad erinevusi oma positsioonide näol struktuuris. Kuna süsteem on (üldjuhul) paljuaspektiline, seda võib seda dekomponeerida osisteks erinevatest aspektidest, siis vastab igale aspektile oma struktuur.
 
Märgitakse, et tunnetatava objekti struktuuri avaldamise adekvaatseks ”keeleks” on matemaatilised vahendid, mõisted ja meetodid. Struktuuri mõistele on omane eriline, samal ajal universaalne suhete (seoste) tüüp – ''kompositsioon''. Kompositsioon on matemaatiliselt avaldatav valemite, võrrandite, maatriksite, graafide jt matemaatiliste vahendite abil. Kuna struktuur on moodustis elementidest ja nendevahelistest seostest, siis on selle eksplikaadiks (äraseletajaks) [[graaf]].
 
Struktuuriks on [[algebra]]s nimetatud ka '''[[võre]]'''. Õige on siin see, et tegemist on graafiga, kuigi väga väikesest alamklassist. Siiski on see arusaamatus sellest, et omaaegne G. Birckhofi "Lattice Theory" oli vene keelde tõlgitud kui "Teorija struktur". Struktuur on matemaatikas [[hulk]], millele võib olla lisatud täiendavaid [[matemaatiline objekt|matemaatilisi objekte]].
 
 
==Probleeme==