Erinevus lehekülje "Londoni Kuninglik Selts" redaktsioonide vahel

lisa
(link kuningale)
(lisa)
'''Londoni Kuninglik Selts''' ([[inglise keel]]es ''The Royal Society of London for Improving Natural Knowledge'', tavaliselt vormis ''Royal Society'') on [[London]]is [[1660]]. aastal asutatud teadusühing, vanimaid teadusühinguid maailmas.<ref>[[Saksa Teaduste Akadeemia Leopoldina]] (''Deutsche Akademie der Naturforscher Leopoldina'') peab ennast vanimaks õpetatud seltsiks, kuna selle eelkäijaks peetakse [[1652]]. aastal rajatud ühingut [[Academia Naturae Curiosorum]]. Samas kinnitati Kuningliku Seltsi põhikiri 1660. aastal, Leopoldina põhikiri aga alles [[1687]].</ref>
 
[[1660]]. aasta novembris rajatud ühingu põhikirja kinnitas kuningas [[Charles II]]. Seltsi asutajaliikmete seas olid [[John Wilkins]], [[Jonathan Goddard]], [[Robert Hooke]], [[Christopher Wren]], [[William Petty]], [[Robert Boyle]] jt teadlased ja filosoofid.
 
Seltsi [[moto]] on "Nullius in verba", mis tähendab ladina keeles "Ära usu kellegi sõnu". See viitab Seltsi liikmete otsusele uskuda vaid katsetega tõestatud fakte ning tuleb [[Horatius]]e "Epistlitest", kus too võrdleb end gladiaatoriga, kes on ametist loobunud ja seepärast vaba.
 
== Ajalugu ==
Kuninglik Selts sai alguse nn Nähtamatust kolledžist või kolleegiumist (''invisible college''), mille raames [[natuurfilosoofia|natuurfilosoofid]] (tänapäevases mõistes loodusteadlased ja filosoofid) [[1640. aastad|1640. aastate]] Inglismaal koos käisid. Nähtamatus kolledžis arutati uut filosoofiat, mille eesmärk oli edendada teadmisi loodusest [[Vaatlus|vaatlus]]te ja [[Eksperiment|eksperiment]]ide abil; tänapäeval nimetatakse seda [[teadus]]eks.<ref name="history">[http://royalsociety.org/about-us/history/?from=welcome "History"], The Royal Society (vaadatud 25.06.2011)</ref>
 
Seltsi ametlik asutamiskuupäev on 28. november 1660. Tol päeval kohtusid Gresham College'is 12 meest pärast toonase Greshami astronoomiaprofessori Christopher Wreni loengut, ning otsustasid rajada "kolledži füüsikalis-matemaatiliste teadmiste edendamiseks" ("a Colledge for the Promoting of Physico-Mathematicall Experimentall Learning"). Nende seas olid Christopher Wren, Robert Boyle, John Wilkins, ''sir'' [[Robert Moray]] ja [[William Brouncker, teine vikont Brouncker|vikont William Brouncker]]. Asutamisdokumentides on loetletud asutajaliikmetena ka neid, kes tookord kohal ei viibinud, nagu [[Henry Oldenburg]], kellest sai järgmisel aastal üks kahest Seltsi kõige esimesest sekretärist. William Brounckerist sai Seltsi esimene president.<ref name="history" />
 
Selts pidi kohtuma kord nädalas, et jälgida katseid ja arutleda teaduslikel teemadel. Seltsi esimene ekperimentide kuraator oli Robert Hooke. Moray kõneles sellest ettevõtmisest esmakordselt kuningas Charles II-le ning sai temalt heakskiidu. Ehkki Selts jäi algselt nimeta, ilmus nimi ''The Royal Society'' trükis esimest korda 1661. aastal ja teises kuninglikus põhikirjas (''Royal Charter'') 1663. aastal nimetatakse seda Londoni Kuninglikuks Seltsiks Loodusteaduse Parandamiseks (''The Royal Society of London for Improving Natural Knowledge''').<ref name="history" />
 
Peavarju leidis Kuninglik Selts Greshami kolledžis. Samas asusid ka selle kiiresti kasvav raamatukogu (esimene raamat annetati Seltsile 1661) ning teaduslikku huvi pakkuvate näidiste kogu. Pärast [[Londoni 1666. aasta tulekahju]] kolis Selts mõneks aastaks [[Arundel House]]'i, Norfolki hertsogite Londoni koju. Omaenese kodu, kaks maja Crane Courtis, omandas Kuninglik Selts alles 1710. aastal, mil seda juhtis [[Isaac Newton]].<ref name="history" />
 
1662 anti Seltsile kuningliku põhikirjaga kirjastamisõigus. Esimesed raamatud olid [[John Evelyn]]i "Sylva" ja Robert Hooke'i "Micrographia". 1665 hakkas Henry Oldenburgi toimetusel ilmuma ajakiri "Philosophical Transactions". Mõne aasta pärast võttis Selts selle kirjastamise enda kanda.<ref name="history" />
 
Seltsi liikmed olid algusest peale valitavad, ehkki tingimused olid ebamäärased ja enamik liikmeist polnud professionaalsed teadlased. [[1731]]. aastal kehtestati uus reegel, mille kohaselt tuli iga kandidaat esitada kirjalikult koos toetajate allkirjadega. Need avaldused annavad mõningast aimu, miks keegi Seltsi liikmeks valiti ja millised olid sidemed liikmete vahel.<ref name="history" />
 
[[1780]]. aastal kolis Selts uuesti, sedapuhku kuningalt saadud Somerset House'i. Selle korraldas ''sir'' [[Joseph Banks]], kes oli [[1778]]. aastal saanud Seltsi presidendiks ning jäi sellesse ametisse surmani 1820. aastal. Banksi pooldas, et Seltsi liikmete seas oleks nii tegutsevaid teadlasi kui ka rikkaid [[amatöör]]e, kellest võiks saada teadlaste patroonid. Tema seisukoht kaotas 19. sajandi I poolel populaarsust ning [[1847]] otsustas Selts, et edaspidi valitakse liikmeid üksipäini nende teadustöö põhjal.<ref name="history" />
 
See uus professionaalne lähenemine tähendas, et Kuninglik Selts polnud enam pelgalt [[õpetatud selts]], vaid tegelikkuses ka [[teaduste akadeemia]]. Valitsus tunnustas seda [[1850]]. aastal, andes Seltsile 1000 [[Inglise nael]]a uurimistöö ja seadmete tarbeks. Sellega rajati valitsuse grantide süsteem ning sai alguse Seltsi tihe side valitsusega, mis lubas Seltsil siiski säilitada teadustööks hädatarviliku autonoomia. 1857. aastal kolis Selts taas oma kahe palgalise töötajaga, seekord Burlington House'i [[Piccadilly]]l.<ref name="history" />
 
Järgmise sajandi jooksul kasvas Seltsi töökoormus ja töötajaskond kiiresti ning senine asukoht jäi kitsaks. Seepärast asus Selts [[1967]]. aastal selle praegusse asupaika Carlton House Terrace'il. Tolleks ajaks oli Seltsi üle 140 palgalise töötaja, kes edendasid Kuningliku Seltsi tegevust sõltumatu teaduste akadeemia, õpetatud seltsi ja teaduse rahastajana.<ref name="history" />
 
2010. aastal omandas Selts Chicheley Halli [[Buckinghamshire]]'is. Hoonesse rajati Kavli Kuningliku Seltsi Rahvusvaheline Keskus (Kavli Royal Society International Centre), mis pakub soliidset paika Londonist väljaspool korraldatavaiks rahvusvahelise tähtsusega teaduskonverentsideks.<ref name="history" />
 
== Kirjastustegevus ==
27 264

muudatust