NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi juures asuv Erinõupidamine: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Suwa (arutelu | kaastöö)
Suwa (arutelu | kaastöö)
PResümee puudub
7. rida:
28. oktoobril [[1934]] võeti [[VK(b)P Keskkomitee]] ning 5. novembril [[NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu]] ja [[NSV Liidu Kesktäitevkomitee]] otsusega võeti vastu määrus "Erinõupidamisest NSVL NKVD juures" millega anti Erinõupidamisele õigus administratiivkorras (mitte kohtuotsusega) "saata sotsiaalselt ohtlikeks isikuteks tunnistatud isikuid järelvalve alla piirkonda, mille nimekirja kinnitab NKVD; saata asumisele kuni 5 aastaks, keeluga asuda elama pealinnades, suurtel linnades ja tööstuskeskustes; paigutada kinnipidamisasutustesse kuni 5 aastaks ja saata NSVL piiridest välja välisriikide kodanikke".
 
Samas on juba [[1936]] Erinõupidamiste poolt määratud karistused kinnipidamine vangilaagrites kuni 25 aastat ja ka [[Surmanuhtlus|"kõrgeim määr"]].
Enne seda oli kohtuväliste repressioonide teostajaks OGPU Kohtukollegium, mis tegutses piiriääärsete Sõjaväeringkondade piirides, uue korra järgi aga moodustati Erinõupidamised üle kogu NSV Liidu.
15. september 1939 võttis VK(B)P Keskkomitee vastu otsuse anda Erinõupidamisele õigus teha otsuseid 1. ja 2. kategooria alusel ning viia "otsuseid koheselt täide".