Õpetamine: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Hälvik (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
PResümee puudub
9. rida:
==Analüütiline lähenemine õpetamise mõistele==
 
[[Israel Scheffler]] esitab oma õpetamise mõiste analüüsis (1968) õpetamisele kolm tingimust:{{lisa viide}}
 
* Õpetaja püüab õppimist esile kutsuda (kavatsuslikkuse kriteerium).
17. rida:
Kavatsuse kriteerium võimaldab pidada õpetamiseks olukorda, kus õpilased mingil põhjusel ei õpi, kuigi õpetaja nende õppimist taotleb. Kuna õpilase õppimine on rangelt võttes tema enda teha (õpilane võib otsustada mitte õppida), siis ei saa mingi tegevuse õpetamiseks pidamise kriteerium eeldada õppimist kui tulemust, vaid peab piirduma sellega, et õpetamise juurde peab kuuluma kavatsus (intentsioon) kutsuda esile õppimist.
 
Õigustatuse kriteerium osutab eelkõige õpetaja poolt kasutatavatele meetoditele, mis ei tohi olla sellised, et nende abil ei võiks õigustatult arvata, et saavutatakse õpilase õppimine. Õigustatuse kriteerium on määratletud negatiivselt, kuna võimalikke strateegiaid õppimise saavutamise taotlemiseks võib olla mitmeid. Kuna aga pole olemas ühte õiget meetodit, siis on otstarbekas ütelda, et meetod ei tohi olla õigustamatu vastasel juhul võiks kriteerium implitseerida üheainsa õige ja õigustatava meetodi olemasolu.
 
Tava/mõistlikkuse kriteerium on kõige nõrgem kriteeriumidest ning ütleb, et õpetamisel peab järgima teatud üldtunnustatud tavasid, mis õpetaja ametiga kaasas käivad. Näiteks peab õpetaja käituma nii, et ta käsitleb õpilasi mõtlevate olenditena, vastab nende küsimustele, kui need tekivad vms. Õpetaja ei tohi ka näiteks õpilasi füüsiliselt karistada, käituda ebamoraalselt ega eksida muul viisil tavade suhtes, st ta peab oma tavapärast rolli mõistlikult ellu viima. Ka indoktrinatsiooni ja tuupimise vältimine võib käia siia alla, kuigi ei pruugi: tava kriteerium lubab nimelt ka anda täiesti erinevaid õpetamise määratlusi ntnäiteks eri kultuurides, eri ajastutel vms, kus õpetamise tavad oluliselt erinevad.
 
[[de:lehren]]
 
[[Kategooria:Pedagoogika]]
[[Kategooria:Filosoofia]]
[[Kategooria:Psühholoogia]]
 
[[de:lehren]]