Kanada kuusk: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Xqbot (arutelu | kaastöö)
viited kokku, lisaviidete vajadus
37. rida:
*''Pinus glauca'' Moench <small>(1785)</small>
*''Pinus laxa'' (Münchh.) Ehrh. <small>(1788)</small>
*''Pinus tetragona'' Moench <small>(1794)</small><ref name="catalogue">{{netiviide | URL = http://www.catalogueoflife.org/annual-checklist/2010/details/species/id/5648226| Pealkiri = Conifer database: "''Picea glauca''".| Väljaanne = Catalogue of Life: 2010 Annual Checklist| Kasutatud = 11.10.2010| Keel = inglise}}</ref>
}}
'''Kanada kuusk''' ehk '''valge kuusk''' (''Picea glauca'') on [[igihaljus|igihaljas]] [[okaspuu]] [[kuusk (perekond)|kuuse]] [[perekond (bioloogia)|perekonnast]].
44. rida:
=== Teisendid ===
 
Kanada kuusel (''Picea glauca'') eristatakse kahte [[teisend]]it:<ref name="catalogue" />
* ''Picea glauca'' var. ''glauca'' – '''kanada kuusk''' (ehk põhiteisend) kasvab laialdasel maa-alal [[Alaska]]l, [[Kanada]]s ja [[USA]] kirdeosa osariikides.
* ''Picea glauca'' var. ''albertiana'' (S. Br.) Sarg. – '''alberta kuusk''' – kasvab Kanada [[Alberta]] provintsi kaguosas ja tõenäoliselt vähesel määral ka USA [[Montana]] osariigi loodeosas. Ta kasvab põhiteisendist kõrgemaks, võra on kitsam ja okkad on pikemad kui põhiteisendil. Ühtlasi on ta põhiteisendist pikaealisem ja kiirema kasvuga.
54. rida:
Kanada kuusk annab levila kattumispiirkonnas loodluslikke [[hübriid]]e teiste kuuseliikidega. '''Lutzi kuusk''' (''Picea × lutzii'') on kanada ja [[sitka kuusk|sitka kuuse]] hübriid, mis esineb [[Vaikne ookean|Vaikse ookeani]] ranniku lähedal Alaska kaguosas ja [[Briti Columbia]] loodeosas.
 
Hübriidid [[Engelmanni kuusk|Engelmanni kuusega]] kasvavad Briti Columbiast [[Yellowstone'i rahvuspark|Yellowstone'i rahvuspargini]] ja [[Washingtoni osariik|Washingtoni osariigi]] idaosani. Engelmanni kuusk kasvab levilate kattumispiirkonnas suurematel kõrgustel kui kanada kuusk ning hübriidid esinevad peamiselt nendevahelistel nõlvadel. Hübriide [[must kuusk|musta kuusega]] on registreeritud üsna harva.<ref name="fed2">{{netiviide | URL = http://www.fs.fed.us/database/feis/plants/tree/picgla/all.html| Pealkiri = "''Picea glauca''"| Väljaanne = www.fs.fed.us| Kasutatud = 15.11.2010| Keel = inglise}}</ref>
 
== Botaanilised tunnused ==
[[Pilt:Picea glauca foliagecones.jpg|pisi|left|Okkad ja käbid]]
Põhiteisendi puud kasvavad tavaliselt 20–25 (35) m kõrguseks, alberta kuusk võib kasvada kuni 50 m kõrguseks.<ref name="dendro">[[Endel Laas]]. "Dendroloogia", Tallinn: [[Valgus (kirjastus)|Valgus]] 1987</ref>
 
Puude eluiga on tavaliselt kuni 200 aastat<ref name="fed2" />, kuid nad võivad elada ka üle 600 aasta vanuseks<ref name="conifers">{{netiviide | URL = http://www.conifers.org/pi/Picea_glauca.php| Pealkiri = "''Picea glauca''"| Väljaanne = www.conifers.org| Kasutatud = 15.11.2010| Keel = inglise}}</ref>. Vanimad puud kasvavad karmides ilmastiku- ja pinnaseoludes [[polaarjoon]]e lähedal.
 
[[Tüvi|Tüve]] läbimõõt on 0,4–0,8 (1,2) m. Tüve koor on hallikaspruun, eraldub väikeste ümmarguste soomustena, mille läbimõõt on 5–10 cm.{{lisa viide}}
 
[[Juur]]estik on tavaliselt maapinnalähedane ning ulatub keskmiselt 90–120 cm sügavusele. Sügavamas mullas võib [[peajuur]] või ankurdavad [[külgjuur]]ed ulatuda ka 3 m sügavusele, sellisel juhul on kanada kuusk küllaltki tormikindel.<ref name="fed2"/>
72. rida:
[[Okas|Okkad]] on tömbid, 0,8–1,8 cm pikkused, sinakasrohelised, pisut kõverdunud, neljatahulised, püsivad võrsetel 5–7 (10) aastat.<ref name="dendro"/>
 
[[Pung]]ad on helepruunid, vaiguta, ümarad, kuni 6 cm pikkused, puhkevad varakevadel.<ref name="kuused"> V. Hainla, U. Valk. "Eestis kasvavad kuused", Tartu, 1961</ref>
 
[[Käbi]]d on 3–5 (6) cm pikkused ja läbimõõduga 1–1,5 cm, noorelt helerohelised, valminult helepruunid. Seemnesoomused on tervete servadega, kumerad<ref name="dendro"/>. Avanenud soomustega käbid on kuni 2,5 cm laiad. Käbil on õhukesed ümarad siledad painduvad soomused, mis on kuni 1,5 cm pikad.
 
[[Seeme|Seemned]] valmivad 4–6 kuud pärast [[tolmlemine|tolmlemist]]. Ühes käbis on 32–130 seemet<ref name="fed1" />. Seemned on väiksed 2–3 mm pikad, pruunid, 5–8 mm pikkuste helepruunide tiivakestega. 1000 seemne mass on vahemikus 1,1–3,2 g ning 1 kg sisaldab umbes 500 tuhat seemet.<ref name="fed1" />.
 
== Paljunemine ja kasv ==
[[Pilt:Picea glauca seeds pigl 001 php.jpg|pisi|left|Seemned]]
Kanada kuusk on [[ühekojalisus|ühekojaline]] puu ja paljuneb [[tuul]]e abil peamiselt seemnetega. Äärmuslikes kliimaoludes Kanada põhjaosas ja Alaskal võivad puud ka [[vegetatiivne paljunemine|vegetatiivselt paljuneda]] alumiste okste juurdumisega. Puu õitseb [[mai]]st kuni [[juuli]]ni, sõltuvalt geograafilisest asukohast. Emasõisikud on väikesed. Käbikandvus algab varakult, 10–15 aasta vanuselt. Esialgu on käbisid vähe, rikkalikult kannavad käbisid puistus kasvavad kanada kuused alates 30 aasta vanuselt. Sõltuvalt kasvukohast esinevad head käbiaastad 2–6 (10) aasta järel, käbide arv ühel puul on siis 8 000–12 000.<ref name="fed1" /> Seemned langevad enamasti 90 m kaugusele puust, kuid võivad tugeva tuulega kanduda kuni 400 m kaugusele. Seemneid aitavad levitada ka nendest toituvad linnud ja loomad. Kõige rohkem kogub omale seemneid [[ameerika punaorav]], kes võib heal seemneaastal korjata kuni 90% valminud seemnetest. Seemnete idanevus on 50–70% ja nad võivad idaneda 1–2 aasta jooksul. [[Seemik]]ud kasvavad kõige paremini täisvalguses, kuid taluvad ka mitme aasta jooksul varjus kasvamist. Esimese [[kasvuperiood]]i lõpuks on nad tavaliselt 2,5 cm kõrgused, 4–6 aasta vanused puud on tavaliselt kuni 50 cm kõrgused.<ref name="fed2" />
 
== Levila ja ökoloogia ==
 
Kanada kuuse levila ulatub Põhja-Ameerika põhjaosas Vaiksest ookeanist kuni Atlandi ookeanini. Isoleeritud populatsioon kasvab [[Black Hills]]'i mägedes [[Lõuna-Dakota]]s ja [[Wyoming]]is, kus puud kasvavad suurematel kõrgustel või jahedamates [[kanjon]]ipõhjades.<ref name="fed2" />
 
Põhjas [[Mackenzie]] [[delta]]s ulatub kanada kuuse levila [[Põhja-Jäämeri|Põhja-Jäämereni]] laiusel 69°. Tema levila ulatub [[Põhja-Ameerika]]s kaugemale põhja kui ühelgi teisel puuliigil. Tema levila põhjapiir langeb enam-vähem kokku juuli +10 °C [[isoterm]]iga. Levila lõunapiir langeb [[Suur järvistu|Suure järvistu]] kandis enam-vähem kokku juuli +18 °C isotermiga, aga [[preeriaprovints]]ides (Põhja-Ameerika idaosas) jääb sellest isotermist põhja poole.{{lisa viide}}
 
Mägedes kasvab kanada kuusk kuni 1500 m kõrgusel.{{lisa viide}}
 
Kanada kuuskede levilas toimuvad üldiselt iga 60–200 aasta tagant [[metsatulekahju]]d, mis kogu kõrgtaimestiku hävitavad, ehkki on teada piirkondi, kus sellist tulekahju pole juba märksa kauema aja jooksul toimunud.{{lisa viide}}
 
=== Kliima ===
[[Pilt:On the way into Denali National Park.jpg|pisi|Kanada kuused Denali rahvuspargis]]
[[Pilt:Tamarack-Lodgepole.jpg|pisi|Kanada kuused koos ameerika lehistega]]
Kuna kanada kuusk kasvab väga suurel maa-alal, siis varieerub [[kliima]] samuti suures ulatuses. Levila põhjapiiril on miinimumtemperatuurid langenud kuni –54 °C ja lõunapiiril on maksimumtemperatuurid tõusnud kuni +43 °C. Kasvupiirkondade keskmine [[sademete hulk]] on vahemikus 1270 mm ([[Nova Scotia]] ja [[Newfoundland]]) kuni 250 mm ([[Loodealad]], [[Yukon]], osa Alaskast). [[Vegetatsiooniperiood]] kestab 180 päevast USA [[Maine]]'i osariigis kuni 20 päevani Põhja-Kanadas. Keskmine vegetatsiooniperioodi pikkus on 60 päeva.<ref name="fed1"/> Puu talub talvel külma kuni –40...–46 ° C.<ref>Francine J. Bigras ja Stephen J. Colombo. name="Conifer Cold Hardinesshardiness", Holland: Kluwer Academic Pulishers, 2001. ISBN: 0-7923-6636-0.</ref>.
 
=== Kasvupinnas ===
 
Kanada kuusk kasvab väga erinevatel [[muld]]adel, mis on moodustunud [[liustikusete|liustiku-]], [[järvesete|järve-]], [[meresete|mere-]] ja [[jõesete]]test. Setted on tekkinud [[eelkambrium]]ist kuni [[kainosoikum]]ini. [[Lähtekivim (mullateadus)|Lähtekivimitest]] on esindatud [[graniit]], [[gneiss]], [[settekivim]]id, [[kildad]] ja [[konglomeraat (geoloogia)|konglomeraat]]. Puud kasvad nii [[happeline keskkond|happelistel]] kui [[aluseline keskkond|aluselistel]] muldadel, mille [[pH]] on vahemikus 4,0–8,2. Mullad on peamiselt [[leetumine|leetunud]]. Kanada kuusk ei talu kasvukohas seisvat vett.<ref name="fed1" />
 
[[Alusmets]]as domineerivad mitmesugused [[lehtsammal|lehtsamblad]] ja mõnikord [[turbasammal]]. Levila põhjaosas moodustavad samblad ja selle all olev muld kokku 25–46 cm paksuse kihi.{{lisa viide}}
 
=== Kaasliigid ===
 
Kanada kuusk moodustab puhtpuistuid või domineerib [[segamets]]ades peamiselt koos järgmiste puuliikidega: [[must kuusk]] (''Picea mariana''), [[paberikask]] (''Betula papyrifera''), [[ameerika haab]] (''Populus tremuloides''), [[punane kuusk]] (''Picea rubens''), [[palsamnulg]] (''Abies balsamea''), [[vaigumänd]] (''Pinus resinosa''), [[valge mänd]] (''Pinus strobus''), [[palsampappel]] (''Populus balsamifera''), [[ameerika lehis]] (''Larix laricina''), [[Engelmanni kuusk]] (''Picea engelmannii''), [[mäginulg]] (''Abies lasiocarpa''), [[keerdmänd]] (''Pinus contorta'') jt.<ref name="fed1">{{netiviide | URL = http://www.na.fs.fed.us/spfo/pubs/silvics_manual/Volume_1/picea/glauca.htm| Pealkiri = "White Spruce"| Väljaanne = www.na.fs.fed.us| Kasutatud = 11.10.2010| Keel = inglise}}</ref>
 
=== Kanada kuusk toiduallikana ===
[[Pilt:Sprucegrouse.jpg|pisi|Kuusepüüd toituvad talvel kanada kuuse okastest.]]
Kuna muud toitu on talvel lume alt raske kätte saada, siis toitub [[ameerika jänes]] (''Lepus americanus'') talvel 2–3 aasta vanustest kanada kuuse seemikutest ning võib süüa ka [[kambium]]i, pungasid, okkaid ja võrseid. Samuti toituvad väikestest puudest [[hiir]]ed. [[Kuusepüü]]d (''Falcipennis canadensis'') toituvad talvel ainult kuuseokastest. Ameerika punaoravatele maitsevad väga kanada kuuse seemned. Nad eelistavad neid musta kuuse seemnetele ja seetõttu on oravate arvukus oluliselt suurem kanada kuuse metsades. Nad toituvad sügisel ja talvel peamiselt seemnetest, kevadel puu võrsetest ja pungadest. Kesistel seemneaastatel on puu noorte võrsete osakaal nende toidulaual suurem. Samuti koguvad mahalangenud seemneid mitmed hiireliigid. Seemneid söövad mitu linnuliiki, näiteks [[ameerika põhjatihane]] (''Poecile atricapillus''), [[mägitihane]] (''P. gambeli''), [[kanada tihane]] (''P. hudsonicus''), [[ruskselg-tihane]] (''P. rufescens''), [[valgekulm-puukoristaja]] (''Sitta canadensis''), [[valgepõsk-puukoristaja]] (''S. carolinensis''), [[kuuse-käbilind]] (''Loxia curvirostra''), [[vööt-käbilind]] (''L. leucoptera'') ja [[männisiisike]] (''Carduelis pinus'').<ref name="fed2" />
 
== Kasutamine ==
[[Pilt:Picea Conica.jpg|pisi|Kultivar 'Conica']]
[[Pilt:Black Hills Spruce bonsai forest planting, July 13, 2008.jpg|pisi|Kanada kuused bonsaina]]
Kanada kuuske kasvatatakse laialdaselt [[ilutaim]]ena. Ta on küllalt vastupidav [[heitgaasid]]ele, mistõttu saab teda edukalt kasvatada linnaparkides.{{lisa viide}}
 
On aretatud ka [[kultivar]]e, millest kõige populaarseimpopulaarsem on 'Conica' (aeglase kasvuga vorm, 50-aastane puu on kuni 3 m kõrge). Aastas kasvavad nad 2–10 cm. Vanemad puud hakkavad kasvama märksa kiiremini, mistõttu kääbusja välimuse säilitamiseks on vaja puud kärpida. Kanada kuusk sobib hästi [[bonsai]] jaoks.{{lisa viide}}
 
Kanada kuuse [[puit]] on pehme, väikese vastupidavusega, helekollane ja vaigurikas. Seda kasutatakse ehitusmaterjalina, tisleritöödes, [[paberitööstus]]es [[tselluloos]]i saamiseks, [[muusikainstrument]]ide puitosade valmistamiseks, [[jõulupuu]]na jms.<ref name="fed2" />
 
Puidu füüsikalised ja mehaanilised omadused on toodud alljärgnevas tabelis:<ref name="WoodC4"/><ref name="WoodC5"/>
Puidu füüsikalised ja mehaanilised omadused on toodud alljärgnevas tabelis:<ref name="WoodC4">{{netiviide | URL = http://www.fpl.fs.fed.us/documnts/fplgtr/fplgtr190/chapter_04.pdf| Pealkiri = "Wood Handbook, Chapter 04: Moisture Relations and Physical Properties of Wood"| Autor = Samuel V. Glass, Samuel L. Zelinka| Failitüüp = PDF| Täpsustus = | Väljaanne = www.fpl.fs.fed.us| Aeg = 2010| Koht = | Väljaandja = Forest Products Laboratory| Kasutatud = 11.10.2010| Keel = inglise}}</ref><ref name="WoodC5">{{netiviide | URL = http://www.fpl.fs.fed.us/documnts/fplgtr/fplgtr190/chapter_05.pdf| Pealkiri = "Wood Handbook, Chapter 05: Mechanical Properties of Wood"| Autor = David E. Kretschmann| Failitüüp = PDF| Täpsustus = | Väljaanne = www.fpl.fs.fed.us| Aeg = 2010| Koht = | Väljaandja = Forest Products Laboratory| Kasutatud = 11.10.2010| Keel = inglise}}</ref>
{| class="wikitable"
! Omadus !! Väärtus
152. rida:
== Kasvatamine Eestis ==
[[Pilt:Picea glauca prg 1.jpg|pisi|Noor puu]]
Euroopas kultiveeritakse kanada kuuske juba aastast [[1700]] ja ta on võrdlemisi laialt levinud. Eestisse jõudis ta [[19. sajand]]il. Meie kliima ja pinnas sobivad Kanada kuusele päris hästi. Ta on meil täiesti külmakindel, vähenõudlik mullastiku suhtes, talub hästi tugevaid tuuli ja varjus kasvamist. Ta kasvab [[saviliivmuld|saviliiv-]] ja kergematel [[liivsavimuld]]adel, kuid lepib ka kuivemate liivmuldadega. Kõige paremini kasvab ta [[huumus]]erikastel saviliivmuldadel. Noorelt on ta kiire kasvuga, kuid 15–20 aasta vanuselt kasvukiirus väheneb tunduvalt. Meie metsakultuuridesse ta siiski ei sobi, kuna ei suuda kasvukiiruses konkureerida kohalike puuliikidega, eriti [[harilik kuusk|hariliku kuusega]]. Eestis esineb kanada kuuske rohkesti parkides [[Tallinn]]as, [[Tartu]]s, [[Pärnu]]s, [[Türi]]l, [[Narva-Jõesuu]]s, [[Puhtu]]s, [[Olustvere]]s, [[Järvselja]]l jm. Suurimad puud (kuni 25 m) kasvavad Narva-Jõesuus. Kanada kuusk kannab käbisid rikkalikult ja sageli, meie tingimustes peaaegu igal aastal, seemnete idanevus on kuni 50%. Väga populaarsed on ka kanada kuuse kultivarid, mida kasvatatakse meie koduaedades.<ref name="dendro" />
 
== Viited ==
{{viited}}|allikad=
<ref name="catalogue">{{netiviide | URL = http://www.catalogueoflife.org/annual-checklist/2010/details/species/id/5648226| Pealkiri = Conifer database: "''Picea glauca''".| Väljaanne = Catalogue of Life: 2010 Annual Checklist| Kasutatud = 11.10.2010| Keel = inglise}}</ref>
<ref name="fed2">{{netiviide | URL = http://www.fs.fed.us/database/feis/plants/tree/picgla/all.html| Pealkiri = "''Picea glauca''"| Väljaanne = www.fs.fed.us| Kasutatud = 15.11.2010| Keel = inglise}}</ref>
<ref name="dendro">[[Endel Laas]]. "Dendroloogia", Tallinn: [[Valgus (kirjastus)|Valgus]] 1987</ref>
<ref name="dendro">[[Endel Laas]]. "Dendroloogia", Tallinn: [[Valgus (kirjastus)|Valgus]] 1987</ref>
<ref name="conifers">{{netiviide | URL = http://www.conifers.org/pi/Picea_glauca.php| Pealkiri = "''Picea glauca''"| Väljaanne = www.conifers.org| Kasutatud = 15.11.2010| Keel = inglise}}</ref>
<ref name="kuused"> V. Hainla, U. Valk. "Eestis kasvavad kuused", Tartu, 1961</ref>
<ref name="hardiness">Francine J. Bigras ja Stephen J. Colombo. "Conifer Cold Hardiness", Holland: Kluwer Academic Pulishers, 2001. ISBN: 0-7923-6636-0.</ref>
<ref name="fed1">{{netiviide | URL = http://www.na.fs.fed.us/spfo/pubs/silvics_manual/Volume_1/picea/glauca.htm| Pealkiri = "White Spruce"| Väljaanne = www.na.fs.fed.us| Kasutatud = 11.10.2010| Keel = inglise}}</ref>
Puidu füüsikalised ja mehaanilised omadused on toodud alljärgnevas tabelis:<ref name="WoodC4">{{netiviide | URL = http://www.fpl.fs.fed.us/documnts/fplgtr/fplgtr190/chapter_04.pdf| Pealkiri = "Wood Handbook, Chapter 04: Moisture Relations and Physical Properties of Wood"| Autor = Samuel V. Glass, Samuel L. Zelinka| Failitüüp = PDF| Täpsustus = | Väljaanne = www.fpl.fs.fed.us| Aeg = 2010| Koht = | Väljaandja = Forest Products Laboratory| Kasutatud = 11.10.2010| Keel = inglise}}</ref><ref name="WoodC5">{{netiviide | URL = http://www.fpl.fs.fed.us/documnts/fplgtr/fplgtr190/chapter_05.pdf| Pealkiri = "Wood Handbook, Chapter 05: Mechanical Properties of Wood"| Autor = David E. Kretschmann| Failitüüp = PDF| Täpsustus = | Väljaanne = www.fpl.fs.fed.us| Aeg = 2010| Koht = | Väljaandja = Forest Products Laboratory| Kasutatud = 11.10.2010| Keel = inglise}}</ref>
<ref name="WoodC5">{{netiviide | URL = http://www.fpl.fs.fed.us/documnts/fplgtr/fplgtr190/chapter_05.pdf| Pealkiri = "Wood Handbook, Chapter 05: Mechanical Properties of Wood"| Autor = David E. Kretschmann| Failitüüp = PDF| Täpsustus = | Väljaanne = www.fpl.fs.fed.us| Aeg = 2010| Koht = | Väljaandja = Forest Products Laboratory| Kasutatud = 11.10.2010| Keel = inglise}}</ref>
 
}}
 
== Välislingid ==