Kaheidulehelised: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
15. rida:
Kaheiduleheliste liike on umbes 180 000, neist kasvab Eestis umbes 1000. Üheidulehelistest eristab neid see, et neil on kaks [[iduleht]]e, erandlikult võib üks iduleht olla kängunud. Kaheidulehelistel on üks peajuur ja ühe ringina asetsevad juhtkimbud, mille [[kambium]] võimaldab varre teiskasvu. Lehed on enamasti sulg-, sõrm- või võrkroodsed, terveservalised või lõhestunud. Õied on põhiliselt viietised või neljatised. Kaheidulehelised erinevad üheidulehelistest ka tolmuterade ehituse ja keemiliste omaduste, [[kromosoom]]ide tugevama keerdumise jm poolest.
==Seltsid==
Kaheidulehelisi jaotatakse 71 seltsi, liigirohkemad nendest on [[astrilaadsed]], [[oalaadsed]], [[mailaselaadsed]] ja [[nelgilaadsed]], ja 333 sugukonda millest liigirohkeimad on [[korvõielised]], [[liblikõielised]], [[piimalillelised]] ja [[madaralised]]. Algelisem selts on [[magnoolialised]] (uuemail andmeil seltsi ''Chloranthales'' esindajad), kõiki kaheidulehelisi peetakse neist arenenuks.
Eesti taimestiku ürgsemad seltsid on [[tulikalaadsed]] ja [[vesiroosilaadsed]], viimastest lahknevad ühe haruna üheiduleheliste klassi seltsid.
==Evolutsioon== Kaheidulehelised == Vaata ka ==
| |||