Ratsionaal-emotiivne käitumisteraapia: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida:
Ratsionaal-emotsionaalse käitumisteraapia (REKT) looja on [[Albert Ellis]], PhD. REKT on kõikehõlmav, aktiivne, direktiivne, filosoofiat ja reaalset elu arvesse võttev psühhoteraapia. See keskendub emotsionaalsete kannatuste ja käitumisprobleemide lahendamisele, mis võimaldab inimestel elada õnnelikumat ja rahuldustpakkuvamat elu. Selle looja on Albert Ellis, keda inspireeritsid Aasia, Kreeka, Rooma ja moodsa aja filosoofid. REKT on kognitiiv-käitumusliku teraapia (KKT) üks vormidest, mis sai alguse 1950ndate keskpaigas ja mida arendati kuni Ellise surmani 2007.a.
==Üldine lähenemine ravile==
Ratsionaal-
===
REKT põhineb oletusel, et meie emotsionaalsete reaktsioonide sildistamine on suures osas põhjustatud meie teadlikest ja alateadlikest hinnangutest, tõlgendustest ning filosoofiast. Seega
Nad suudavad kientidele näidata, kuidas sellised ideed viivad paratamatult emotsionaalsete probleemideni ning kliinilistele sümptomitele viidates ideed kahtluse alla seada. Terapeut saab ka tutvustada viisi, kuidas taolised ideed väja juurida ja asendada teaduslikult tõestatavate hüpoteesidega neist endist ning maailmast, mis ei juhiks neid tulevikus enam neurootilistesse raskustesse. ▼
▲Nad suudavad
1.Varajase lapsepõlve mitterõhutamine. Kuigi REKT aktsepteerib fakti, et neurootilised seisundid on mõnikord algselt õpitud või neid on soodustanud perekonna või ühiskonna poolt lapse varajases eas antud õpetused või kaasa saadud irratsionaalsed uskumused, pole need noores eas omandatud irratsionaalsused automaatsed.▼
===Varajase lapsepõlve mitterõhutamine.===
▲
Paljudel juhtudel veedab terapeut väga vähe aega kliendi vanemate või perekonna uurimisega, kuid sellegipoolest aitab klientidel tuua märkimisväärseid muutusi häiritud käitumismustritesse. Terapeut näitab, et milline iganes ka kliendi põhiline elufilosoofia poleks (ja pole tähtis, millal ja kuidas nad selle said), on nad praegusel hetkel häiritud, sest usuvad ikka veel oma ennasthävitavasse maailmapilti. Kui nad hakkavad täpselt oma praegusi irratsionaalseid mõtteid jälgima ja seavad oma isiklikud seisukohad kahtluse alla, paranevad nad tavaliselt märgatavalt.
Tänu uskumusele, et inimese neurootiline häiritus on suurelt jaolt ideoloogial ja filosoofial põhinev, püüdleb REKT filosoofilise reorientatsiooni poole inimese maailmanägemuses rohkem kui lihtsalt mõne mentaalse või psühhosomaatilise sümptomi kõrvadamisele. Klientidele õpetatakse näiteks, et täiskasvanud ei pea olema aktsepteeritud või armastatud, isegi kui nad seda väga soovivad. REKT julgustab indiviide kogema elutervet kurbust või kahetsust, kui nad on eemale tõugatud, frustreerunud või millestki ilma jäetud.
Kuid samas püütakse õpetada, kuidas jagu saada sellistest tunnetest nagu intensiivne valu, enese eitamine ja depressioon. Nagu teaduseski, näidatakse klientidele, kuidas seada küsimuse alla kaheldavaid hüpoteese, mida nad endast ja teistest konstrueerivad. Kui nad usuvad (nagu paraku miljonid meist), et on väärtusetud, sest sooritavad mõningaid halbu tegusid, pole neid lihtsalt õpetatud küsima:
''„Mis on tegelikult halba minu tegudes?”'' ja ''„Kus on tõestus sellele, et need teod ikka on valed või ebaeetilised?”''
Veegi tähtsam on õpetus, kuidas endilt küsida:
Sarnaselt sellele, kui inimesed märkavad (oletame, adekvaatselt) teiste ebaõiget käitumist ja vihastavad nende peale, näidatakse neile, kuidas peatuda ja endalt küsida: „ Miks on tõene minu hüpotees, et see inimene, kes nende väärate tegudega hakkama sai, ei ole hea?” Teades, et oleks olnud parem, kui nad oleksid käitunud kompetentsemat või ausamalt, miks peaksid nad tegema seda, mis oleks parem? REKT õpetab, et olla inimene tähendab olla ekslik ja kui me soovime kogeda elus minimaalselt ärritust ning ebamugavust, oleks parem aktsepteerida reaalsust ning seejärel töötada andunult, kuid rahulikult ja ärevuseta selle nimel, et saada veidi vähem ekslikeks.▼
''”Isegi kui minu teod võivad olla valed ning ma neid toime panen, miks sel juhul peaksin ma olema täielikult paha inimene? Kus on tõestus sellele, et ma peaksin alati õigesti käituma selleks, et lugeda end vääriliseks inimeseks? Teades, et eelistan käituda pigem hästi kui halvasti, miks pean ma tegema seda, mis on eelistatud?”''
3.Psühholoogilise kodutöö kasulikkus. REKT nõustub enamuse Freudi, neo-freudistlike, Adleri ja Jungi koolkondadega, et saavutamaks taipamist, eriti niinimetatud emotsionaalset taipamist oma neuroosi sügavamast olemusest, on kõige olulisemaks osaks inimeste korrektne õpetamine. See eristab tugevalt niinimetatud intellektuaalse ja emotsionaalse taipamise ja defineerib emotsionaalset taipamist kui probleemi teadvustamist ja nägemist ning pühendunult ja aktiivselt töötamist, et seda teadmist probleemi lahendamisse rakendada. Ratsionaal-emotsionaalse käitumise terapeut aitab kliendil mõista, et tavaliselt pole paremat teed paranemiseks kui oma uskumustesüsteemi pidev jälgimine, kahtluse alla seadmine ja proovile panemine ning töötamine selle kallal, et muuta ratsionaalseid uskumusi läbi verbaalsete ja käitumuslike mitte-propagandistlike tegevuste. REKT-i koduülesanded koosnevad sageli nii grupi- kui individuaalteraapiatest. Ülesanded võivad sisaldada isiku kohtamist, keda klient kardab kohtama kutsuda; uue töökoha otsimist; eksperimentaalkorras tagasi kokku elama minemist abikaasaga, kellega klient on pidevalt tülitsenud jne. Terapeut püüab suhteliselt aktiivselt julgustada klienti selliseid ülesanded sooritama ning võtab seda kui olulist osa teraapiaprotsessist. ▼
Sarnaselt sellele, kui inimesed märkavad (oletame, adekvaatselt) teiste ebaõiget käitumist ja vihastavad nende peale, näidatakse neile, kuidas peatuda ja endalt küsida:
''„Miks on tõene minu hüpotees, et see inimene, kes nende väärate tegudega hakkama sai, ei ole hea?”''
▲
===Psühholoogilise kodutöö kasulikkus.===
▲
===Tingimusteta armastus ja tingimusteta tunnustamine===
REKT-i praktiseerija on võmeline andma kliendile pigem tingimusteta kui tingimuslikku positiivset tunnustust, sest REKT-i filosoofia on seisukohal, et ühtegi inimest ei tohi halvustada, vaatamata sellele, kui talumatud nende teod võivad olla. Kuna terapeut aktsepeerib klienti tingimusteta kui inimest ja õpetab aktiivselt kliendile, kuidas end aktsepteerida, suudavad kliendid oma tundeid avatumalt väljendada ja lõpetada hinnangute andmise, isegi kui nad tunnistavad mõningate oma tegude ebaefektiivsust või ebamoraalsust.
===Õnneliku elu õpetamine===
Väga paljudel olulistel viisidel kasutab ratsionaal-emotsionaalne teraapia ära väljenduslik-eksperimentaalseid meetodeid ja käitumuslikke tehnikaid. Teraapia peamine eesmärk pole inimeste probleemide ventileerimine selleks, et neil parem hakkaks, vaid näitamine, kuidas nad end tõeliselt paremini tunda saaksid; ning inimese suunamine õnnelikuma, mitte ennasthävitava, vaid ennast tunnustava elu poole.▼
▲Väga paljudel olulistel viisidel kasutab ratsionaal-
===Välislingid===
[http://www.rebtnetwork.org/ Rational Emotive Behavior Therapy Network]
[http://www.albertellis.org/ Albert Ellis Institute]
[[bg:Рационално-емоционална поведенческа терапия]]
|