Albert Ellis: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Luckas-bot (arutelu | kaastöö)
P r2.7.1) (robot lisas: hu:Albert Ellis
Muruhaldjas (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
4. rida:
 
'''Albert Ellis''' (sündinud [[27. september|27. septembril]] [[1913]] [[Pittsburgh]]is [[Pennsylvania]]s) on [[USA]] [[psühholoog]] ja [[psühhoterapeut]], [[ratsionaal-emotiivne käitumisteraapia|ratsionaal-emotiivse käitumisteraapia]] looja.
Ta juhatabjuhatas [[Albert Ellise Instituut]]i [[New York|New Yorgis]].
 
Albert Ellis (27.09.1913 – 24.07.2007) oli USA psühholoog, kes 1955.a lõi psühhoteraapia nimega [[Ratsionaal-emotiivne käitumisteraapia|ratsionaal-emotiivne käitumisteraapia (REKT)]]. Algselt oli selle teraapia nimi ratsionaalne teraapia (RT), hiljem ratsionaal-emotiivne teraapia (RET) ning lõpuks, 1990ndate keskel võeti kasutusse nimetus [[Ratsionaal-emotiivne käitumisteraapia|ratsionaal-emotiivne käitumistraapia (REKT)]]. Teda peetakse üldiselt üheks nendest tähtsatest inimestest, kes tõid psühhoteraapiatesse tähtsa paradigma muutuse, mida nimetatakse kognitiivseks revolutsiooniks. Ta on üks kognitiiv-käitumuslike teraapiate loojatest. Kui [[Aaron T. Beck|Aaron Beck]]’i peetakse kognitiiv-käitumusliku teraapia (KKT) isaks, siis Albert Ellist on nimetatud KKT vanaisaks. Uuringu järgi, mis viidi läbi 1982. a USA ja Kanada psühholoogide ja nõustajate seas, tunnistati Albert Ellis ajaloo kõige tähtsamate ja mõjukamate psühhoterapeutide seas kohale number kaks(esimene oli [[Carl Rogers]] ja kolmas [[Sigmund Freud]]) Seega Ellise mõju hinnati isegi suuremaks Freudi omast. Samal aastal (1982) tehtud suur USA psühholoogiaajakirjade analüüs näitas, et Et Ellis oli kõige enam viidatud autor pärast 1957.aastat. Enne Ellise surma viitas ajakiri Psychology Today talle kui „suurim veel elus olev psühholoog“.
 
==Lapsepõlve mõjud==
 
Ellis sündis juudi perre, olles pere kolmest lapsest vanim. Ellise isa oli ärimees, kes oli tihti kodust eemal ärireisidel. Ellise ema oli enesesessetõmbunud naine, kes kannatas [[bipolaarne häire|bipolaarse häire]] käes. Ellis kirjeldab teda kui „sagiv latatara, kes kunagi ei kuulanud“. Ema väljendas oma jäika arvamust kõigi asjade suhtes, kuid ta peaaegu mitte kunagi ei otsinud faktilist tõendusmaterjali, mis oleks ta tugevaid hoiakuid kuidagi põhjendanud. Nagu isagi, oli ema emotsionaalselt kaugel. Selle asemel et kibedust tunda, Ellis hakkas ise hoolitsema oma õe ja venna eest.
Ellisel oli suured hirmud avaliku esinemise ees ning oma teismeeas oli ta tohutult häbelik naistega suhtlemisel. Kui ta oli 19 a vana, hakkas ta mõtlema kui kognitiiv-käitumuslik terapeut ning sundis end ühes pargis kuu aja jooksul kõnetama 100 naist. Kuigi tal ei õnnestunud minna kohtingule, ta eksponeeris end hülgamishirmule ning desensitiseeris end selle suhtes. Ta sai oma piinavatest hirmudest üle ning see kogemus andis olulise tõuke selleks, et oma edasise elu jooksul arendas Ellis hulga efektiivseid ärevushäiretest vabanemise võtteid. Samuti mõtles ta selle üle, miks mõned rasketes tingimustes muutuvad passiivseteks ning langevad depressiooni, samal ajal kui teised on aktiivsed ja hoolitsevad lisaks ka teiste eest (nagu ta ise lapsepõlves).
 
==Haridus ja varane karjäär==
Ellis sai bakalaureusekraadi 1934.a ärivaldkonnas, mille järgselt proovis kätt äritegevuses ning ulmekirjanikuna, kuid tal ei olnud edu. Edaspidi ta kirjutas ta inimese seksuaalsuse teemal ning ta hakkas otsima võimalust saada kliiniliseks psühholoogiks.
1942.a alustas ta õpinguid Kolumbia ülikooli Õpetajate Seminaris, kus kliinilist psühholoogiat vaadati [[psühhoanalüüs|psühhoanalüütilisest vaatenurgast]]. Magistrikraadi sai 1943.a ning seejärel alustas doktoriõpinguid, samal ajal avades oma erapraksise. 1946. a avaldas juba artikli, milleks oli kriitika tol ajal levinud isiksusetestidele. Ta leidis, et testidest vaid MMPI vastab neile nõuetele, et testi võiks nimetada teaduslikuks uurimisvahendiks.
 
1947.a saab ta doktorikraadi (PhD) Kolumbia ülikoolist kliinilises psühholoogias. Sel ajal ta uskus, et psühhoanalüüs on sügavaim ja efektiivseim teraapiavorm. Nagu enamik psühholooge sel ajal, oli ta väga huvitatud [[Sigmund Freud|Sigmund Freudi]] teooriatest. Ta läbis psühhoanalüütilise treeningu ning pidas praksist, kus pakkus [[psühhoanalüüs|klassikalist psühhoanalüüsi]].
 
Tasapisi hakkas ta usk psühhoanalüüsi murenema. Aastal 1953 oli lõplik läbimurre ning ta hakkas end nimetama ratsionaalseks terapeudiks (RT). Tema teraapia oli aktiivsem ja direktiivsem. Ratsionaalses teraapias püüab terapeut teha kõik selleks, et klient taipaks, et kliendi emotsionaalne valu on ta enda elufilosoofia ja sellest tulenevate uskumuste tagajärg. Teraapias töötatakse aktiivselt selle nimel, et seda jäika, ennasthävitavat ja ebamõistlikku usku ning vana käitumismustrit muuta. Ebamõstlikke ja ebaloogilisi vaateid elule nimetas ta irratsionaalseteks uskumusteks. Ta ütles, et paranemine tuleb sellest, et pärast uskumuste ratsionaalset analüüsi saavad kliendid oma irratsionaalsetest tuumuskumustest paremini aru ning seejärel saavad nad luua paremad ja ratsionaalsemad uskumused, mis on tegeliku eluga paremini kooskõlas.
 
1954.a alustas Ellis oma uute tehnikate õpetamist teistele terapeutidele, 1957.a esitas esimese kognitiiv-käitumusliku teraapia, öeldes et terapeudid eeskätt peavad inimestel aitama muuta oma mõtlemist ja käitumist. Ta väitis, et see ongi emotsionaalsete ja käitumuslike probleemide ravi. 1960.a esitles Ellis oma uut teraapaiat [[Ameerika Psühholoogide Assotsiatsioon|Ameerika Psühholoogide Assotsiatsiooni (APA)]] kokkutulekul, mis sai leige vastuvõtu osaliseks. Vähesed aimasid, et sellest lähenemisest saab revolutsioon kliinilises psühholoogias. Sel ajal oli eksperimentaalpsühholoogias levinud biheiviorism ning kliinilises psühholoogias psühhoanalüüs. Ellis viis läbi seminare, kus ta demonstreeris mõne kliendi peal oma meetodit, mistõttu ta sai kuulsaks oma karmi, direktiivse ja kilendile vastuvaidleva stiili tõttu. See erines drastiliselt senisest terapeudi rollist, kes lihtsalt kuulas kliendi suvalisi fantaasiaid ja veidrate unenägude mälestusi. Kuigi tol ajal vaid vähesed võtsid ta meetodi omaks, lõi ta 1959.a uue organisatsiooni (The Institute for Rational Living), mis 1968.a sai ametliku õiguse koolitada välja psühhoterapeute ja ravida inimesi.
 
==Töö seksuoloogina ning seksi teadusliku uurijana==
Seksi ja armastussuhted olid Ellise professionaalseks huviks kohe ta karjääri algusest peale. 1960ndateks oli ta üks Ameerika seksrevolutisooni algatajatest. Ta töötas ka ühe tuntuima seksi uurija [[Kinsey' skaala|Alfred Kinsey’ga]] ning avaldas hulga raamatuid ja artikleid. 1976.a ütles ta raamatus „Sex and the Liberated Man“, et mõned homoseksuaalsed käitumised võivad olla ravi objektideks, kuid homoseksuaalsus pole oma olemuselt ei hea ega halb, kui mitte arvestada religioonide dogmasid. Ta annab mitmekülgset nõu, kuidas parandada oma seksuaalelu ja armuelu raamatus „Sex Without Guilt in the Twenty-First Century“ . Ta vaated on humanistlikud, ta peatub eetikal ja moraaliteemadel.
 
==Albert Ellis ja religioon==
 
Ellis väljendab seisukohta, et religoossed piirangud ning seksuaalsuse mahasurumine ja tihti täiesti ebavajalik ja praktikas kahjulik emotsionaalsele tervisele. Ta vastandub mitmetele usklikele psühholoogidele, väites et religioon tihti toob kaasa psüühilise distressi. Nende vaadete pärast valis 1971.a Ameerika Humanistide Assotsiatsioon ta aasta humanistiks. Ellis ütles, et ta on tõenäosusest lugu pidav ateist, kes pole lõpuni kindel, kas jumal on olemas või mitte. Ta ütles, et tõenäosus, et jumal siiski eksisteerib, on nii pisike, et see pole väärt ei tema ega keelegi teise aega.
 
Ellis ütles, et ta teraapia on eraldiseisev tema usulistest vaadetest, rõhutades et paljud osavad REKTi kasutajad on usklikud, kaasa arvatud mõned kõrged vaimulikud. Kuigi ta pooldas tugevalt mitteradikaalset ateismi, mis ärgitab inimesi mõtlema, olema uudishimulik ning vaadetes ja käitumises paindlik, möönas ta fakti, et usk armastavasse jumalasse võib olla kergendav ning ta töötas välja mitmeid juhiseid, kuidas ravida usklikke kliente.
==Hilisem elu==
Ta töö mõju laienes psühholoogiast kaugemale, hõlmates haridust, poliitikat, äri ja filosoofiat. Ta sai tuntud kriitikuks ning avalikuks esinejaks, kes võttis sõna paljudel teemadel. Ta väitles avalikult oma vastastega. Üle 40 aasta pidas ta oma REKT seminare, mille osalejate arv küündis sadadeni. Ta esitles oma ratsionaalseid huumorilaule, mille sõnad kandsid edasi tervet maailmavaadet ja olid tõhusaks eneseabiks.
 
Kuni haiguseni, mis tabas teda 92 a vanuses, töötas ta vähemalt 16 tundi päevas, kirjutades raamatuid, kohtudes klientidega ning õpetades. Oma 90. Sünnipäevaks saatsid talle sünnipäevaõnnitlusi teada-tuntud inimested nagu näiteks tollane USA president [[George W. Bush|George W. Bush,]] New Yorgi senaatorid Charles Shumer ja [[Hillary Clinton]], varasem president [[Bill Clinton]], New Yorgi major [[Michael Bloomberg]] ning [[dalai-laama]], kes saatis talle sünnipäevaks õnnistatud siidisalli.
 
Enne oma surma, mis leidis aset 93 aasta vanuselt, oli ta jõudnud kirjutada autori või kaasautorina üle 80 raamatu ja üle 1200 artikli, nende hulgas üle 800 teadusliku artikli.
==Ellise raamatud eesti keeles==
Kuigi Ellise mõju on olnud üüratu ning tema raamatud aitavad inimestel terveneda psüühikahäiretest, on millegipärast eesti keelde Ellist tõlgitud uskumatult vähe. Kuigi Eestis on eneseabikirjandus küllaltki populaarne, võib eesti keeles Elliselt leida (2011.a seisuga) vaid 2 raamatut:
 
*„Kuidas saada jagu oma ärevusest“
*„Kuidas saada õnnelikuks ja mitte lasta end häirida“
 
 
Ta juhatab [[Albert Ellise Instituut]]i [[New York|New Yorgis]].
 
== Välislingid ==
 
*[http://www.rebt.org/ Albert Ellise Instituudi koduleht]
*[http://www.rebtnetwork.org/ The REBT Network – Albert Ellis and Rational Emotive Behavior Therapy]
 
 
[[Kategooria:Psühholoogid|Ellis, Albert]]