Inimõigused: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
CocuBot (arutelu | kaastöö)
P r2.6.1) (robot lisas: eu:Giza eskubideak
Link paremasse kohta
1. rida:
'''Inimõigused''' on iga indiviidi sünnipärased õigused, mis ei sõltu tema rassist, soost ega usutunnuistusest. Inimõigused on leidnud rahvusvahelist tunnustust [[Inimõiguste ÜlddeklaratsioonisÜlddeklaratsioon]]is, mis kuulutati [[Ühinenud Rahvaste Organisatsioon|ÜRO]] poolt üldkehtivaks aastal 1948.
 
Inimõiguste üleüldine kehtimine (universaalsus) on tagatud [[rahvusvaheline õigus|rahvusvahelise õigusega]]. Nii hõlmavad need ka kodanikuõigusi, mida mõistetakse kitsamalt kui inimõigusi, mida kaitstakse riigisiseselt, näiteks [[põhiseadus]]e abil.
7. rida:
Teine võimalik liigitus on '''vabadused''' e inimõigused negatiivses tähenduses (õigused olla millestki vaba) ja '''õigused''' e inimõigused positiivses tähenduses (õigus millelegi). Vabaduste käsitlus tuleneb peamiselt [[üldine õigus|angloameerika õigustraditsioonist]] ning hõlmab kõne-, usu ja kogunemisvabadust. Need õigused viitavad tegudele, mida riik ei tohiks sooritada.
 
Inimõiguste positiivses tähenduses käsitlus tuleneb peamiselt [[Jean-Jacques Rousseau|Rousseau-järgsest]] kontinentaaleuroopa õigustraditsioonist, tähistades õigusi mida riik peab tagama ja võimaldama. Sinna kuuluvad näiteks õigus [[haridus]]ele, õiguslikule võrdsusele jne. Paljud [[20. sajand]]i põhiseadused ning näiteks ka [[Inimõiguste Ülddeklaratsioon]] sisaldavad inimõigusi positiivses tähenduses.
 
{{pooleli}}