Kuressaare lossipark: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Saareprints (arutelu | kaastöö)
Saareprints (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
3. rida:
Lossipark on andnud nime ka kahele läheduses asuvale tänavale: [[Pargi tänav (Kuressaare)|Pargi]] ja [[Alee tänav (Kuressaare)|Allee]]. Vanemas osas asub ka [[Lossipark (Kuressaare tänav)|Lossipargi]] allee, mida loetakse ajalooliselt pargi peatänavaks. Tori abaja poolt ja mererannast piiritleb parki [[Kalda puietee (Kuressaare)|Kalda puiestee]]. Allee tänava alguse juurest siseneb lossiparki linnuse väravani viiv [[Lossi tänav (Kuressaare)|Lossi tänav]]. Pargi osadena eristatakse pargi vanemat ja uuemat osa ning [[promenaad]]iga rannaparki. Kui nõukogude ajal oli pargis rattaga sõitmine rangelt keelatud, siis peale taasiseseisvumist on pargi välimine ringpuiestee kasutusel [[:en:EuroVelo|EuroVelo'na]].
 
Park on alates [[1959]]. aastast looduskaitse all. [[1973]]. aastast alates kuulub Kuressaare vanalinna muinsuskaitsetsooni.<ref> Kuressaare Lossipark. Dendroretk koos pärimuste ja legendidega. Koostanud Katrin Reinhold. Aktaprint, 2011. </ref>
 
Pargi 17,7 ha suurusel alal leidub kümneid haruldasi puuliike. Üha harvemini kohtab lossipargis varem seal arvukalt elutsenud nahkhiiri, siile ja oravaid. Rebaste arvukus [[Kuressaare]]s suureneb taas alates aastast [[2008]].