Ilm: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
PResümee puudub |
||
9. rida:
Planeedil [[Maa (planeet)|Maa]] on põhilised ilmanähtused [[tuul]], [[pilv]]ed, [[vihm]], [[lumi]], [[udu]]. Harvemad ja sageli loodusõnnetusi põhjustavad [[tornaado]]d, [[orkaan]]id, [[taifuun]]id ja lumetormid ning jäävihm.
[[Ilmaennustamine]] on rakendusteadus, ennustamaks atmosfääri seisundit teatud hetkes tulevikus ning teatud kindlas kohas.
==Ilma põhjustajad==
Ilma mõjutavad erinevate piirkondade temperatuuri ja niiskuse erinevused.
Ebaühtlane soojendamine päikese poolt sõltub omakorda ilmast (pilvisus ja sademed). Selgel päeval on päikesekiirgust rohkem, seega on siis ka temperatuurid kõrgemad.<ref>Ron W. Przybylinski. [http://www.crh.noaa.gov/lsx/science/pdfppt/ron.ppt The Concept of Frontogenesis and its Application to Winter Weather Forecasting.] Retrieved on 2008-06-28.</ref> Kõrgemal on õhk jahedam kui maapinnale lähemal, mis on seletatav vertikaalgradiendiga (meteoroloogilise elemendi muutuse määr Maa atmosfääris vertikaalsel suunal).<ref>{{cite book|author=Mark Zachary Jacobson|title=Fundamentals of Atmospheric Modeling|publisher=Cambridge University Press|edition=2nd|year=2005|isbn=0-521-83970-X|oclc=243560910}}</ref><ref>{{cite book|author=C. Donald Ahrens|title=Meteorology Today|publisher=Brooks/Cole Publishing|edition=8th|year=2006|isbn=0-495-01162-2|oclc=224863929}}</ref><ref>Lapse rate. International Meteorological Vocabulary. WMO-No.182</ref> Lokaalselt võivad temperatuurierinevused sõltuda aluspinna ([[veekogu]]d, [[mets]]ad, [[jää]]kate või inimtekkelised objektid) erinevatest füüsilistest omadustest ([[albeedo|peegelduvus]], karedus või niiskussisaldus). Näiteks maapind soojeneb suvel tunduvalt kiiremini ja tema temperatuur on märgatavalt kõrgem kui veepinnal.<ref>M. Jürissaar. Lennundusmeteoroloogia, 2007. Lk 19</ref>
|