Ilm: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Prt (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
PResümee puudub
9. rida:
 
Planeedil [[Maa (planeet)|Maa]] on põhilised ilmanähtused [[tuul]], [[pilv]]ed, [[vihm]], [[lumi]], [[udu]]. Harvemad ja sageli loodusõnnetusi põhjustavad [[tornaado]]d, [[orkaan]]id, [[taifuun]]id ja lumetormid ning jäävihm.
[[Ilmaennustamine]] on rakendusteadus, ennustamaks atmosfääri seisundit teatud hetkes tulevikus ning teatud kindlas kohas.
 
==Ilma põhjustajad==
 
Ilma mõjutavad erinevate piirkondade temperatuuri ja niiskuse erinevused. Need erinevused on põhjustatud näiteks sellest, millise nurga all päike paistab (see oleneb [[laiuskraad]]ist). Kuna planeedi Maa telg on oma orbiidi tasapinna suhtes kaldu, siis langeb päikesevalgust Maa erinevatesse piirkondadesse erineval määral. Mida kaugemal [[troopikavööde|troopilisest vööndist]], seda madalam on päikesekiirguse kaldenurk, seega on ka temperatuurid neis kohtades madalamad. Sama nähtus põhjustab ka [[aastaajad|aastaaegade]] vaheldumist.<ref>Windows to the Universe. [http://www.windows2universe.org/earth/climate/cli_seasons.html Earth's Tilt Is the Reason for the Seasons!] vaadatud 2011-06-07.</ref> Suured temperatuurierinevused polaaralade ja troopiliste õhuvoolude vahel põhjustavad [[jugavool]]e.<ref name="Stimac">John P. Stimac. [http://www.ux1.eiu.edu/~cfjps/1400/pressure_wind.html Air pressure and wind.] Vaadatud 2011-06-07.</ref> Keskmiste laiuskraadide ilmasüsteemid (näiteks ülitroopilised tsüklonid) on põhjustatud jugavoolude ebastabiilsusest.<ref>Carlyle H. Wash, Stacey H. Heikkinen, Chi-Sann Liou, and Wendell A. Nuss. [http://ams.allenpress.com/perlserv/?request=get-abstract&doi=10.1175%2F1520-0493(1990)118%3C0234%3AARCEDG%3E2.0.CO%3B2 A Rapid Cyclogenesis Event during GALE IOP 9.] Vaadatud 2008-06-28.</ref> Troopilised ilmanähtused nagu [[mussoon]]id ja laiapõhjalised äikesetormid tekivad teistsuguste protsesside mõjul.
 
Ebaühtlane soojendamine päikese poolt sõltub omakorda ilmast (pilvisus ja sademed). Selgel päeval on päikesekiirgust rohkem, seega on siis ka temperatuurid kõrgemad.<ref>Ron W. Przybylinski. [http://www.crh.noaa.gov/lsx/science/pdfppt/ron.ppt The Concept of Frontogenesis and its Application to Winter Weather Forecasting.] Retrieved on 2008-06-28.</ref> Kõrgemal on õhk jahedam kui maapinnale lähemal, mis on seletatav vertikaalgradiendiga (meteoroloogilise elemendi muutuse määr Maa atmosfääris vertikaalsel suunal).<ref>{{cite book|author=Mark Zachary Jacobson|title=Fundamentals of Atmospheric Modeling|publisher=Cambridge University Press|edition=2nd|year=2005|isbn=0-521-83970-X|oclc=243560910}}</ref><ref>{{cite book|author=C. Donald Ahrens|title=Meteorology Today|publisher=Brooks/Cole Publishing|edition=8th|year=2006|isbn=0-495-01162-2|oclc=224863929}}</ref><ref>Lapse rate. International Meteorological Vocabulary. WMO-No.182</ref> Lokaalselt võivad temperatuurierinevused sõltuda aluspinna ([[veekogu]]d, [[mets]]ad, [[jää]]kate või inimtekkelised objektid) erinevatest füüsilistest omadustest ([[albeedo|peegelduvus]], karedus või niiskussisaldus). Näiteks maapind soojeneb suvel tunduvalt kiiremini ja tema temperatuur on märgatavalt kõrgem kui veepinnal.<ref>M. Jürissaar. Lennundusmeteoroloogia, 2007. Lk 19</ref>
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Ilm"