Kairo: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Ahsoous (arutelu | kaastöö)
→‎Ajalugu: topelt lause maha
Resümee puudub
1. rida:
{{toimeta}}
{{linn/Egiptus
| nimi = Kairo
61. rida ⟶ 60. rida:
[[750]] vallutasid Egiptuse [[Abassiidid]] ja viisid pealinna Fustatist pisut põhja pool olevasse [[al-Askar]]isse. Tänapäevaks on see linn Fustatiga kokku kasvanud ja kuulub samuti Kairo territooriumile. [[868]] hõivasid Egiptuse [[Tuluniidid]] ja viisid Egiptuse pealinna samal aastal veel kaugemale põhja [[Al-Qatta'i]]sse, kuid ka see asub tänapäeva Kairo maa-alal. [[905]] võtsid Abassiidid Egiptuse tagasi, hävitasid kogu Al-Qatta'i (välja arvatud selle mošee) ja viisid pealinna al-Askarisse tagasi.
 
Aastal [[969]] vallutasid linna [[Tuneesia]]st pärit [[Fatimiidid]] ja hakkasid tänapäeva Kairo kohale uut linna rajama. [[973]] tõid nad sinna üle riigi pealinna. ja samalSamal aastal nimetasid tanad ümberrajatava linna Kairoks [[Marss|Marsi]] järgi, mis Kairo asutamisesel päevalajal olevat [[seniit|seniidis]] olnud. Nad asutasid Kairosse [[Al-Azhari ülikool]]i, mille tõttu Kairo kujunes Egiptuse [[haridus]]- ja [[filosoofia]]keskuseks.
 
[[12. sajand]]i keskel vallutasid linna [[seldžukid]]. [[Saladin]], kes määrati [[1169]] Egiptuse [[vesiir]]iks, ja tema järeltulijad laiendasid linna ja rajasid ka [[Kairo kindlus]]e. [[1171]] kukutas Saladin Fatimiidid ja asutas [[Aijubiidid]]e dünastia, mille keskus oli samuti Kairo. Saladin ise sai esimeseks [[Egiptuse sultan]]iks. [[1250]] tulid Egiptuses võimule [[mamelukid]].
 
Veelgi suurendas Kairo tähtsust [[Bagdad]]i rüüstamine [[1258]]. Järgmise 250 aasta jooksul oli Kairo [[Lähis-Ida]], aga võib-olla kogu maailma [[teadus]]- ja [[kunst]]ikeskus. Seal õitses ka [[vürts]]idega kauplemine. Arvatavasti oli Kairo maailma suurimaks linnaks aastail [[1315]]–[[1348]] maailma suurim linn väljaspool Hiinat<ref>Kevin Shillington. "''Encyclopedia of African History''". [[New York]]: Taylor & Francis [[2005]]. ISBN 1579584535, lk. 199</ref>. Sel ajal elas Kairos ligi pool miljonit inimest.
 
[[Must surm]] laastas Kairot rängalt. Ajavahemikul [[1348]]–[[1517]] esines rohkem kui 50 katkupuhangut. Neist esimene oli kõige rängem ja selles hukkus 40% linlastest, 200 tuhat poolest miljonist. Linna staatust vähendas ka [[Vasco da Gama]] avastatud meretee [[India]]sse ümber [[Hea Lootuse neem]]e, mis võimaldas vürtsidega kaubelda ilma araablastele tollimaksu maksmata. Siiski läbisid linna endiselt teed, mille kaudu kaubeldi [[kohv]]iga, samuti läbisid igal aastal Kairot paljud [[palverändur]]id, kes olid teel [[Meka]]sse või sealt tagasi pöördumas.