Sõltuvusmäärus: erinevus redaktsioonide vahel

 

Sõltuvusmäärus on määruste kategoorias teisejärguline. See ühendab enda alla [[tegusõna]] või muu tegevust väljendava sõna kõik ülejäänud sõltuvuslikud laiendid.

Sõltuvusmääruseks võib olla nimisõna [[sisseütlev]]as, [[seesütlev]]as, [[seestütlev]]as, [[alaleütlev]]as, [[alalütlev]]as, [[alaltütlev]]as ja [[kaasaütlev]]as käändes.<ref>M. Erelt, R. Kasik, H. Metslang, H. Rajandi, K. Ross, H. Saari, K. Tael, S. Vare, Eesti keele grammatika II. Süntaks. Lisa: Kiri. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut, 1993. §525</ref>

 

** ''Ta suhtub '''inimestesse''' hästi.''

** ''Oma innukusega sunnid sa kõiki '''endasse''' uskuma.''

 

** ''Usaldan sind '''kõiges'''.

** ''Madis püüdis Kerstit veenda '''oma truuduses'''''.

 

** vaimse tegevuse tulemusele (seestütleva käände asemel võib kasutada ka kaassõna ''kohta''), näiteks ''Selles raamatus oli juttu '''reisimisest''' (= reisimise kohta).''

** (lähte)materjalile, näiteks ''Kas elu koosnebki ainult '''pisiasjadest'''?''

** asjadele, mida väljendavad (suhteid avaldavad) tegusõnade laiendid, näiteks ''Mulle aitab '''sinust'''.''

 

** [[tegevusobjekt]]i (alaleütleva käände asemel võib kasutada kaassõna ''peale''), näiteks ''Varem loodeti '''emale''' (= ema peale).''

** tegevuse toimepiiri (alaleütlev kääne on siin osaliselt samaväärne rajava käändega, peaaegu alati aga kaassõnaga ''peale''), näiteks ''Vaasi väärtust hinnati '''kolmekümnele eurole''' (= kolmekümne euro peale).''

** [[omadussõna]]de laiendeid (võib kasutada ka kaassõna ''peale''), näiteks ''Ta oli pahane '''oma kombele''' (= kombe peale) tähtsate olukordade puhul kokutada.''

 

** ''Kõneleja jättis peatumata '''kõige tähtsamatel faktidel'''.''

** ''Eesti kirjakeel põhineb peamiselt '''põhja-eesti keskmurdel(e)'''.''

 

** ''Õpetaja oli '''päritolult''' (= päritolu poolest) inglane.''

** '''''Käitumiselt''' sobiksid sa lausa diplomaadiks''.