Aa mõis: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P =Mõisaansambel= |
Resümee puudub |
||
1. rida:
'''Aa mõis''' ([[saksa keel]]es ''Haakhof'') on [[mõis]] [[Aa]] külas [[Ida-Virumaa]]l
==Ajalugu==
Mõis rajati arvatavasti [[15. sajand]]il, ajavahemikul [[1426]]–[[1497]]. Enne [[Liivi sõda]] oli see [[Narva]] [[foogt]]ile alluva orduametkonna keskus.
[[1630]]. aasta suvel kinnistas kuningas [[Gustav II Adolf]] valduse [[Tallinn]]a [[bürgermeister]] [[Georg von Wangersheim]]ile. Von [[Wrangersheim]]ide perekonna kasutusse jäi mõis kuni [[1787]]. aastani.
10. rida:
Arvatavasti samal ajal rajati [[iluaed]] hoone tagant laskuvatele [[terrass]]idele, mis [[klint|klindi]]veere all lõppesid [[tiik]]idega.
[[Põhjasõda|Põhjasõjas]] mõisahoone rüüstati ja põletati maha, nii et järele jäid ainult müürid.
[[Kindralleitnant]] [[Axel von Wangersheim]], kes oli vahepeal [[Riia]] [[komandant]], sai [[1720. aastad|1720. aastatel]] mõisa enam-vähem endisesse korda. Umbes [[1723]] seati peahoonesse üles väga ilusad [[koobalt]]iga kirjatud [[kahhelahi|kahhelahjud]], millest üks on praegu [[Kadriorg|Kadriorus]] endises "[[Lustihoone]]s". [[tislermeister|Tislermeistritena]] töötasid mõisas näiteks [[Tobias Schamer]] ja J. G. Borchardt ning [[1753]] [[Johann Ulrich Rumber]] [[Saksamaa]]lt.
| |||