Sotsiaalpsühholoogia: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
1. rida:
'''Sotsiaalpsühholoogia''' on [[teadusharu]], mis uurib, kuidas mõjutab inimeste mõtteid, tundeid ja käitumist teiste inimeste tegelik, kujutletav või mõeldav juuresolek.<ref>Allport, G. W. (1985). The historical background of social psychology. In G. Lindzey & E. Aronson (Eds.), ''The handbook of social psychology.'' New York: McGraw Hill.</ref> ''Teadus'' viitab siin [[empiirilisus|empiirilisele]] uurimismeetodile. ''Mõtted,'' ''tunded'' ja ''käitumine'' tähistavad kõiki [[psühholoogia|psühholoogilisi]] muutujaid, mida inimesel saab [[mõõtmine|mõõta]]. Väide, et teiste inimeste juuresolekut võidakse "''kujutleda"'' või sellele "''mõelda,"'' osutab meie kalduvusele alluda sotsiaalsele mõjule isegi kui teisi inimesi pole juures, näiteks televiisorit vaadates või internaliseeritud [[sotsiaalne norm|sotsiaalseid norme]] järgides.
 
Sotsiaalpsühholoogid seletavad inimeste käitumist tüüpiliselt [[vaim (mens)|vaimuseisundite]] ja vahetu sotsiaalse situatsiooni interaktsiooni kaudu. [[Kurt Lewin|Kurt Lewini]] kontseptuaalses valemis vaadatakse käitumist kui funktsiooni, mille liikmeteks on isik ja keskkond, ''B''=''f''(''P'',''E'').<ref>Lewin, K. (1951). ''Field theory in social science: Selected theoretical papers.'' D. Cartwright (Ed.). New York: Harper & Row.</ref> Üldiselt eelistavad sotsiaalpsühholoogid [[eksperiment|laborieksperimentides]] leitud empiirilisi tulemusi. Sotsiaalpsühholoogia teooriad on tavaliselt pigem spetsiifilised ja fokusseeritud kui kõikehõlmavad ja üldistavad.