Loogikavärav: erinevus redaktsioonide vahel

'''Loogiline värav''' on [[digitaalne skeem | digitaalse skeemi]] elementaarne ehitusblokk. Enamasti on neil kaks sisendit ja üks väljund, kus igaühes on parasjagu üks kahest [[kahendsüsteem|binaarväärtusest]] (0 või 1). Kõrget (1) ja madalat (0) olekut eristatakse nende erineva pinge järgi. Paljudes skeemides tähendab +5V kõrget olekut ja 0V madalat olekut, kuid see ei pruugi alati nii olla. Loogiline värav teostab sisendite peal loogilisi [[boole'i algebra|boolean]] operatsioone ning tulemuseks on loogiline vastus. Üldjuhul leiduvad loogilised väravad digitaalsetes skeemides. Kuigi enamus loogilisi väravaid on elektroonilised ning kasutavad dioode ja/või transistore, ei pea need ilmtingimata töötama [[elektrivool]]u toimel vaid nad võivad põhineda ka [[vedeliku loogika|vedelikel]], [[suruõhk|suruõhul]] (Sorteberg relee), [[optika]]l või [[mehaanika]]l. Loogilisi väravaid on tehtud ka [[DNA]]'st ([[MAYA]] bioloogiline arvuti).

 

 

Aastal 1898 esitas [[Nikola Tesla]] patendid oma seadmetele, mis sisaldasid loogilisi väravaid. Hiljem vahetasid [[vaakumtoru]]d releed loogilistes operatsioonides välja.

 

[[af:Logiese hek]]