Erinevus lehekülje "Brüssel" redaktsioonide vahel

Lisatud 16 baiti ,  9 aasta eest
resümee puudub
{{ToimetaAeg|kuu=juuni|aasta=2011}}
 
{{linn
| nimi = Brüssel
| asendikaardi_pilt = [[Pilt:Brussels in Belgium and the European Union.svg|250px|Brüsseli asendikaart]]<br />Brüsseli piirkonna asendikaart Belgias<br />[[File:Location City of Brussels.svg|250px]]<br />Brüsseli linna asend [[Pealinna Brüsseli piirkond|Brüsseli piirkonnas]]
}}
[[Pilt:Luc_Viatour_Hotel_de_ville_Bruxelles_12007 07 Belgium Brussels 03.JPG|pisi|Brüsseli raekoda]]
'''Brüssel''' [br'üssel] ([[prantsuse keel]]es ''Bruxelles'', [[hollandi keel]]es ''Brussel'', [[saksa keel]]es ''Brüssel'') on ''[[de jure]]'' [[Belgia]] pealinn.
 
 
== Rahvusvahelised organisatsioonid ==
 
Brüsselis asub mitmete rahvusvaheliste organisatsioonide peakorter. Neist olulisimad on [[NATO]] ja [[Euroopa Liit]].
 
== Etümoloogia ==
 
Linna nimi tuleb vanahollandi keelsest sõnast ''Bruocsella, Brucsella'' või ''Broekzele'', mille esimene pool (''bruoc, bruc'' või ''broek'') tähendab sood ja teine (''sella'' või ''zele'') ühetoalist maja, templit või kabelit. Samad sõnatüved olid ka keldi keeltes. Niihästi hollandi kui prantsuse keeles on ajapikku k sõnast kadunud ja z hääldub s-ina. Ka kõik ülejäänud kohanimed Pealinna Brüsseli piirkonnas on hollandi päritolu peale [[Evere]], mis on [[keldid|keldi]] päritolu.
 
== Ajalugu ==
 
[[977]] läänistas [[Saksa-Rooma keiser]] [[Otto II]] Alam-Lotringi hertsogkonna impeeriumi läänepiiril [[Prantsusmaa kuningas|Prantsuse kuninga]] [[Louis IV]] pojale [[Charles (Alam-Lotring)|Charles'ile]]. Ehkki linna on mainitud varemgi, peetakse linna asutamiseks just seda, kui Charles [[979]] [[Zenne]] jõe saarele ([[Saint-Géry saar]]ele) väikese kindluse ehitas. Pärast tema surma [[997]] läks piirkond Leuveni dünastiale, sest [[Leuveni krahv]] [[Lambert I]] abiellus Charles'i tütrega. Leuveni dünastia valitses linnas kuni [[1406]]. aastani ja laiendas järjest omi valdusi. Lõpuks oli nende suguvõsa pea tiitliks Brabandi, Lotringi ja Limburgi hertsog. Juba [[11. sajand]]il sai Brüssel tähtsaks peatuspaigaks teel [[Brügge]]st [[Köln]]i. Samal ajal ehitati korralik [[kindlus]] ja [[linnamüür]]. [[1357]]–[[1379]] ehitati uus linnamüür, sest vana oli jäänud väikeseks. Vana linnamüüri tuntakse praegu sisemise rõnga ja samuti pentagonina. [[1406]]–1482 valitses piirkonda [[Burgundia]] dünastia, [[1482]]–[[1598]] [[Habsburgid]].
 
 
== Kliima ==
 
Brüsselis on [[mereline kliima]], sest [[Atlandi ookean]]ilt saabuvad sinna sageli niisked õhumassid. Sademed jaotuvad aasta lõikes ühtlaselt. Kõige rohkem sajab [[november|novembris]] ja [[detsember|detsembris]] (79 mm), kõige vähem [[veebruar]]is (53 mm) ja [[aprill]]is (54 mm). [[August]]is on keskmiselt 9 sajupäeva, teistes kuudes 10–13.
 
== Vaatamisväärsused ==
 
Brüsseli kõrgeim hoone on 150 meetri kõrgune [[Lõunatorn]]; kõige kuulsam aga [[Atomiumi monument]], mis ehitati [[EXPO 1958|1958. aasta maailmanäituse]] tarbeks. Üheks turismimagnetiks on vanalinnas asuv [[Manneken Pis]] (Pissiv Poiss).
 
[[La Grand–Place]] ehk Grote Markt on Brüsseli keskväljak.
==Vaata ka==
*[[Grand-Place]]
 
== Välislingid ==
10 572

muudatust