John Locke: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
6. rida:
==Elulugu==
John Locke sündis 29. augustil väikeses vihmases ja uduses Wringtoni linnas, mis asub Lääne-Inglismaal Bristoli lähedal provintsiadvokaadi perekonnas. Ta sündis inglise ajaloo tormiliste ündmuste eel. Kasvas puritaanlikus perekonnas, Locke`i isa juhatas kodusõja ajal kapteni auastmes Cromwelli parlamendivägede ratsaväeüksust. Noorusaastail oli Locke ise poliitiliste ideaalide mõju all, kes kaitses rahva suveräänsust, mida teostatakse parlamendi kaudu. Revolutsioon avas Locke`ile tee haridusele. Oma isa komandöri kolonel Alexander Pophami soovitusel arvati ta 1646. aastal Westminsteri kooli, <ref name="test"> [[Georgi Zaitšenko]], "John Locke" (sisaldab lisana väljavõtteid Locke'i kirjutistest ja kirjadest). Tõlkinud M. Lumi. Sari [[Suuri mõtlejaid]], [[Eesti Raamat]], [[Tallinn]] [[1976]] </ref> kus ta sai klassikalise (filoloogilise) hariduse. Peale seda õppis ta Oxfordi ülikoolis muuhulgas filosoofiat ja loodusteadusi ning hiljem meditsiini. 1658. aastal lõpetas Locke bakalaureusekraadiga.<ref name="testi">[[Edmund Jacoby]], "50 klassikut FILOSOOFID, mõtlejaid antiigist tänapäevani." [[Tea Kirjastus]],[[Tallinn]] [[2003]], lk 122-127 ISBN 9985-71-335-4</ref>
17. rida ⟶ 18. rida:
===Meeleline tunnetus===
Locke jagas ideed liht- ja liitideedeks. Esimeste tekkimise korral inimese hinges on mõistus passiivne. Need tekivad iseenesest, kui me midagi tajume. Me saame lihtideesid ainult passiivselt tajuda, mitte kujutlusvõime abli luua. Lihtideedest moodustab mõistus liitideed ehk tuletatud ideed.<ref name="testits">[[William Raeper, Linda Smith]], "Pilk ideede maailma. Teejuht algajaile." Tõlge eesti keelde [[Koolibri]],[[Tallinn]] [[2003]], lk 51-54</ref>
29. rida ⟶ 31. rida:
#[[Meeleline tunnetus]], mille kaudu saadakse teadmised välismaailma kohta.
Ainult esimesena mainitu - intuitiivne tunnetus - on absoluutselt kindel. Teine - demonstratiivne tunnetus - on niisama kindel kui matemaatiline tõestus. Kuigi ta on tõsikindel, ei ole ta siiski niivõrd ilmselge kui intuitiivne tunnetus. Meeleline tunnetus on problemaatiline, parimal juhul vaid oletuslik. <ref name="testits">[[William Raeper, Linda Smith]], "Pilk ideede maailma. Teejuht algajaile." Tõlge eesti keelde [[Koolibri]],[[Tallinn]] [[2003]], lk 51-54</ref>
===Vaim ja mateeria===
Mõte, et [[substants]] on midagi muud kui ulatus, kuju, tahkus, liikumine või mõtlemine, tähendab Locke`i jaoks seisukohta, et me ei tea, mis on nii ulatuse ja tahkuse kui mõtlemise mistahes kandja loomuseks või olemuseks.<ref name="testit">[[Michael Ayers]], "Locke". Tõlkinud [[Lauri Vahtre]]. [[Varrak (kirjastus)|Varrak]], [[Tallinn]] [[2000]]</ref>
Me eeldame, et lihtideed kuuluvad millelegi, neil on olemas oma kandja, mille toel nad eksisteerivad ning kust nad meie meeltesse jõuavad. Locke`i järgi nimetame me seda kandjat substantsiks. Substantsi idee ei ole lihtne, ehkki nii võib näida, sest see tekib ainult seoses mõne omaduste rühmaga. Omadused võivad pärineda kas sisemisest või välisest tajust ning vastavalt võib ka substants olla kas kehaline või vaimne.<ref name="testitsi">[[Delius, C., Gatzmeier, M., Sertcan, D., Wünscher, K.]] "Filosoofia ajalugu. Antiikajast tänapäevani." [[Koolibri]], [[Tallinn]] [[2007]], lk 51-55</ref>
==Teosed==
39. rida ⟶ 48. rida:
===Eesti keeles===
*''Valgustuse ajajärk''. Pärnu: [[1921]].
*''Teine traktaat valitsemisest. Essee tsiviilvalitsuse tegelikust algusest, ulatusest ja eesmärgist''. [[Tallinn]]: Kultuurileht, [[2007]]. ISBN 9789985950579
== Kirjandus ==
<references/>
* [[Georgi Zaitšenko]], "John Locke" (sisaldab lisana väljavõtteid Locke'i kirjutistest ja kirjadest). Tõlkinud M. Lumi. Sari [[Suuri mõtlejaid]], [[Eesti Raamat]], [[Tallinn]] [[1976]]
| |||