Redaktsioon: 4. juuni 2011, kell 01:26 redigeeri Andres (arutelu \| kaastöö) Bürokraadid, Liidese administraatorid, Administraatorid 414 105 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 4. juuni 2011, kell 01:39 redigeeri eemalda Epp (arutelu \| kaastöö) 99 361 muudatust PResümee puudub Uuem muudatus →
23. rida: Cambridge'is hakkas ta tegelema tollal põneva ja uudse probleemiga – [[radioaktiivsus]]ega. Ta tuvastas, et radioaktiivsed ained tekitavad kolme tüüpi kiirgust. Tolleks ajaks olid teadlased alles hakanud uurima, mis on [[aatom]]i sees. Rohkem kui 2000 aastat oli arvatud, et aatom on midagi tibatillukese kivi taolist, kuid Rutherfordi katsed näitasid, et aatomi sees on väga tihe ja raske klomp (aatomituum) ja suurem osa aatomist on tühi ruum. Rutherford kutsus oma laborisse tööle andekaid aatomiuurijaid, näiteks [[James Chadwick]]i ja [[John Cockford]]i. Nende ja teiste teadlaste, eeskätt [[Marie Curie\|Marie]] ja [[Pierre Curie]], [[Enrico Fermi]] ja [[Niels Bohr]]i tööd panid aluse uuele ajastule füüsikas – tuumaajastule. Tänu sellele said võimalikuks vähihaigete [[kiiritusravi]], [[tuumajõujaam]]ad ja [[tuumarelv]]. Aastal [[1899]] võttis Rutherford kasutusele terminid "[[alfakiirgus]]" ja "[[beetakiirgus]]", et ~~töhistada~~tähistada kaht tüüpi kiirgust, mis väljuvad vastavalt [[toorium]]ist ja [[uraan]]ist. Need kiirgused erinevasid läbitungimisvõime poolest: alfakiirguse peatamiseks piisab juba paberilehest. [[1900]]–[[1903]] töötas ta koos [[Frederick Soddy]]ga, kes pälvis [[1921]] [[Nobeli keemiapreemia]], ja nad uurisid elementide muundumist üksteiseks. Rutherford näitas, et radioaktiivsus on aatomite lagunemise tagajärg. Rutherford märkas ka, et samast kogusest radioaktiivsest ainest laguneb pool alati konstantse aja jooksul, ja võttis kasutusele termini "[[poolestusaeg]]". Ta töötas ka välja selle praktilise rakenduse, kasutades seda [[kell]]ana, ja seda kasutades määras [[Maa (planeet)\|Maa]] vanuse. Maa osutus märgatavalt vanemaks, kui enamik tolle aja teadlasi arvas. Aastal 1903 avastas Rutherford, et [[raadium]]i lagunemisel tekib kolmandat sorti kiirgus. Selle kiirguse oli juba 1900 avastanud prantslane [[Paul Villard]], aga ta polnud sellele nime andnud. Seda tüüpi kiirgus oli erliselt suure läbitungimisvõimega. Rutherford andis sellele nimeks "[[gammakiirgus]]".

Ernest Rutherford: erinevus redaktsioonide vahel