Ernest Rutherford: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
21. rida:
Ernest Rutherford sündis üheteistkümnelapselises peres Uus-Meremaal. Ta oli väga taibukas poiss, eriti [[matemaatika]]s. Ta lõpetas [[Uus-Meremaa ülikool|Uus-Meremaa]] ja [[Cambridge'i ülikool]]i. Uus-Meremaa ülikoolis oli ta väitlusklubi president.
Cambridge'is hakkas ta tegelema tollal põneva ja uudse probleemiga – [[radioaktiivsus]]ega. Ta tuvastas, et radioaktiivsed ained tekitavad kolme tüüpi kiirgust. Tolleks ajaks olid teadlased alles hakanud uurima, mis on [[aatom]]i sees. Rohkem kui 2000 aastat oli arvatud, et aatom on midagi tibatillukese kivi taolist, kuid Rutherfordi katsed näitasid, et aatomi sees on väga tihe ja raske klomp
Aastal [[1899]]
Aastal 1903 avastas Rutherford, et [[raadium]]i lagunemisel tekib kolmandat sorti kiirgus. Selle kiirguse oli juba 1900 avastanud prantslane [[Paul Villard]], aga ta polnud sellele nime andnud. Seda tüüpi kiirgus oli erliselt suure läbitungimisvõimega. Rutherford andis sellele nimeks "[[gammakiirgus]]".
Aastal [[1914]] tõsteti ta aadliseisusse. Aastal [[1925]]
Rutherford suri [[1937]] naba[[song]]aoperatsiooni tüsistuste kätte. Kuna ta oli tõstetud aadliseisusse, nõudis etikett, et lihtrahva seast pärinev [[kirurg]] ei tohi teda opereerida, ja aadlikust kirurgi
Tema järgi on nime saanud keemiline element [[rutherfordium]]. Temanimeline kraater on [[Kuu kraatrid|Kuu]] ja [[Marsi kraatrid|Marsi]] peal. Tema kujutis on Uus-Meremaa 100-[[Uus-Meremaa dollar|dollarilisel]] rahatähel.
|