Redaktsioon: 26. aprill 2011, kell 09:32 redigeeri Luckas-bot (arutelu \| kaastöö) Robotid 124 668 muudatust P r2.7.1) (robot lisas: kk:Резерфорд Эрнест ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 4. juuni 2011, kell 00:08 redigeeri eemalda Taivo (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 28 894 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
1. rida: {{ Teadlane \| pilt = [[Pilt:Ernest Rutherford.jpg\|225px]] \| pildiallkiri = Ernest Rutherford \| sündinud = [[30. august]] [[1871]] \| sünnikoht = [[Brightwater]] \| surnud = {{Surmaaeg ja vanus\|1937\|10\|19\|1871\|8\|30}} \| surmakoht = [[Cambridge]] \| elukoht = \| kodakondsus = Suurbritannia \| rahvus = \| tegevusala = ~~Füüsika~~füüsika, keemia \| töökoht = \| haridus = \| tuntumad_tööd = \| autasud = [[Rumfordi medal]] (1905)<br>[[Nobeli keemiaauhind]] (1908) <br> [[Elliott Cressoni medal]] (1910) <br> [[Matteucci medal]] (1913)<br>[[Copley medal]] (1922)<br>[[Franklini Instituudi auhind\|Franklini medal]] (1924) \| signatuur = \| märkused = }} '''Ernest ~~Rutherford, esimene Nelsoni parun~~ Rutherford''' (~~tuntud ka kui '''lord Rutherford''';~~ [[30. august]] [[1871]] [[Brightwater]] – [[19. oktoober]] [[1937]] [[Cambridge]]) oli [[Uus-Meremaa]] päritolu [[füüsik]], kes sai tuntuks "[[tuumafüüsika]] isana". Ta määras kuldfooliumi eksperimendiga ([[Geigeri-Marsdeni eksperiment]]) [[aatomituum]]a mõõtmed. Ernest Rutherford sündis üheteistkümnelapselises peres Uus-Meremaal. Ta oli väga taibukas poiss, eriti [[matemaatika]]s. Ta lõpetas [[Uus-Meremaa ülikool\|Uus-Meremaa]] ja [[Cambridge'i ülikool]]i. Uus-Meremaa ülikoolis oli ta väitlusklubi president.▼ ~~== Biograafia ==~~ ▲Ernest Rutherford sündis üheteistkümnelapselises peres Uus-Meremaal. Ta oli väga taibukas poiss, eriti [[matemaatika]]s. Ta lõpetas [[Uus-Meremaa ülikool\|Uus-Meremaa]] ja [[Cambridge'i ülikool]]i. Cambridge'is hakkas ta tegelema tollal põneva ja uudse probleemiga – [[radioaktiivsus]]ega. Ta tuvastas, et radioaktiivsed ained tekitavad kolme ~~erinevat~~ tüüpi kiirgust. Tolleks ajaks olid teadlased alles hakanud uurima, mis on [[aatom]]i sees. Rohkem kui 2000 aastat oli arvatud, et aatom on midagi tibatillukese kivi taolist, kuid Rutherfordi katsed näitasid, et aatomi sees on väga tihe ja raske klomp – aatomituum, ~~ning~~ja et suurem osa aatomist on tühi ruum. Rutherford kutsus oma laborisse tööle ~~mitmeid~~ andekaid aatomiuurijaid, näiteks [[James Chadwick]]i ja [[John Cockford]]i. Nende ja teiste teadlaste, eeskätt [[Marie Curie\|Marie]] ja [[Pierre Curie]], [[Enrico Fermi]] ja [[Niels Bohr]]i tööd panid aluse uuele ajastule füüsikas – tuumaajastule. Tänu sellele said võimalikuks vähihaigete [[kiiritusravi]], [[tuumajõujaam]]ad, ~~aga ka~~ja [[tuumarelv]]. [[1899]] lõi ta terminid [[alfakiirgus]] ja [[beetakiirgus]], et kirjeldada kaht tüüpi kiirgust, mis väljusid vastavalt [[toorium]]ist ja [[uraan]]ist. Need kiirgused erinesid läbitungimisvõime poolest: alfakiirguse peatamiseks piisas juba paberilehest. [[1900]]–[[1903]] töötas ta koos [[Frederick Soddy]]ga, kes pälvis [[1921]] [[Nobeli keemiapreemia]], ja nad uurisid elementide muundumist üksteiseks. Rutherford näitas, et radioaktiivsus on aatomite lagunemise tagajärg. Rutherford märkas ka, et samast kogusest radioaktiivsest ainest laguneb pool alati konstantse aja jooksul, ja võttis kasutusele termini "[[poolestusaeg]]". Ta töötas ka välja selle praktilise rakenduse, kasutades seda [[kell]]ana, ja seda kasutades määras [[Maa (planeet)\|Maa]] vanuse. Maa osutus märgatavalt vanemaks kui enamik tolle aja teadlasi uskus. ~~Tema järgi on nime saanud keemiline element [[rutherfordium]].~~ 1903 avastas Rutherford, et [[raadium]]i lagunemisel tekib kolmandat sorti kiirgus. Selle kiirguse oli juba 1900 avastanud prantslane [[Paul Villard]], aga ta polnud sellele nime andnud. Seda tüüpi kiirgus oli erliselt suure läbitungimisvõimega. Rutherford andis sellele nimeks [[gammakiirgus]]. [[1914]] tõsteti ta aadliseisusse. [[1925]] omistati talle Teeneteorden ja [[1931]] omistati talle pärilik aadlitiitel parun Rutherford of Neldon. See tiitel suri välja Rutherfordi surmaga, sest tal polnud poega. Rutherford suri [[1937]] naba[[song]]aoperatsiooni tüsistuste kätte. Kuna ta oli tõstetud aadliseisusse, nõudis etikett, et lihtrahva seast pärinev [[kirurg]] ei tohi teda opereerida, ja aadlikust kirurgi hankimine nõudis nii palju aega, et see maksis talle elu. Tema järgi on nime saanud keemiline element [[rutherfordium]]. Temanimeline kraater on [[Kuu kraatrid\|Kuu]] ja [[Marsi kraatrid\|Marsi]] peal. Tema kujutis on Uus-Meremaa 100-[[Uus-Meremaa dollar\|dollarilisel]] rahatähel. Rutherford abiellus 1900 Mary Georgina Newtoniga. Abielust sündis üks laps, tütar Eileen Mary (1901–1930), kes abiellus Briti füüsiku ja astronoomi [[Ralph Fowler]]iga. == Välislingid == {{commons~~\|Ernest Rutherford~~}} * [http://www.physics.mcgill.ca/museum/rutherford_museum.htm Rutherfordi Muuseum]

Ernest Rutherford: erinevus redaktsioonide vahel