TemaSolomon Asch vanemadoli olidjuudi juudidperekonnast. Ta immigreerus Ameerika Ühendriikidesse 1920. aastal. Solomon Asch sai bakalaureuse kraadi (1928.) aastal College of the cityCity of New YorkYorki nimelisest kolledžist, ning magistrikraadi (1930. aastal) ja doktorikraadi (1932. aastal) Kolumbia Ülikoolist. Lehekülje tekst.<ref name="test">Singer, D., & Seldin, R. R. (1997). American Jewish Year Book 1997. New York, NY: American Jewish Committee</ref>
Asch oli 19 aastat psühholoogia professor [[Swarthmore College]]' i nimelises kõrgkoolis 19ning aastat ningta töötas mõnda aega koos [[Wolfgang Köhler]]iga. TaAschi töö inspireeris ka [[Stanley Milgram]]i, töödkelle ningdoktoritööd juhendasta tema doktoritöödka [[Harvardi Ülikool]]is juhendas.<ref name="test" />
Ta1950ndatel aastatel sai kuulsaksta 1950ndatel aastatelkuulsaks konformsuse katsetega. Konformsus tähendab inimese kalduvust alluda grupi survele ja loobuda oma tõekspidamitesttõekspidamistest. Katsed näitasid, et sotsiaalse surve mõjul võib panna inimese ütlema midagi, mis on ilmselgelt vale.
==Konformsuse eksperiment==
Eksperiment viidi läbi 123 meesoost katseisikuga. Iga osaleja pandi ühte gruppi 5-7 "vandeseltslasega" (inimesedinimesega, kes teadsid katse tegelikke eesmärke teadsid., agakuid neidkeda tutvustatitõelisele kuikatseisikule tavalisikatseisikuidtutvustati naiivselekui "tõelisele"teisi katseisikule)samasuguseid katseisikuid. Katseisikutele näidati kaarti, millel oli kujutatud sirget. Pärast seda näidati katseisikutele teist kaarti, millel oli kujutatud kolme sirget märgistusega a, b ja c. Katseisikud pidid ütlema, milline kolmest sirgest on sama pikk kui sirge esimesel kaardil. Iga küsimust sirgete pikkuse kohta nimetati katseks ning "tõeline" katseisik vastas alati viimase või eelviimasena. Esimeste katsete ajal andsid kõik katseisikud (nii "tõelised" kui ka "vandeseltslased") õigeid vastuseid. Kolmandal katsel andsid kõik vandeseltslased sama vale vastuse. Kokku oli 18 katset ning nendest 12-le andsid "vandeseltslased" ühe kindla vale vastuse. Neid 12 katset nimetati kriitilisteks katseteks. Katse eesmärgiks oli välja selgitada, kas päris katseisik vastab kaaslaste mõjul valesti.<ref name="testi">Asch, S. E. (1951). Effects of group pressure upon the modification and distortion of judgment. In H. Guetzkow (ed.) Groups, leadership and men. Pittsburgh, PA: Carnegie Press.</ref>
Asch arvas, et katseisikud ei kohandu vastustega, mis on ilmselgelt valed. Tulemused näitasid, et katseisikud kohandusid enamuse vastustega 37%-l kriitilistest katsetest. 25% katseisikutest ei kohandunud valede vastusega mitte ühelgi korral. 75% katseisikutest kohandusid vähemalt ühel korral ja 5% kohandusid igal korral.<ref name="testi" />
