Vasakpoolsus: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
|||
40. rida:
Kaks aastat pärast iseseisvuse väljakuulutamist eksisteeris Eesti Vabariigis kolm sotsialistliku suunitlusega parteid. [[Eestimaa Kommunistlik Partei]] (EKP), [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei]] (ESDTP) ja [[Eesti Iseseisev Sotsialistlik Tööliste Partei]] (EISTP) ning neist juhtival kohal poliitilises elus oli ESDTP. EISTP oli EKP vaadetega üpris sarnane ja EKP saavutas EISTP ühendamise EKP alluvusse. Seepeale asutati järelejäänud liikmetest [[Iseseisev Sotsialistlik Tööliste Partei]] (ISTP). Peale kommunistide [[1. detsembri ülestõus|ebaõnnestunud riigipöördekatset]] [[1924]]. aasta detsembris sai uut tuult tiibadesse sotsiaaldemokraatlik liikumine, kui liitusid ESDTP ja ISTP. 1920ndate sotsialistide programme iseloomustas endiselt sotsialistliku ühiskonna saavutamise idee, lisaks peeti tähtsaks tööliste sotsiaalset ja majanduslikku olukorda parandavate reformide läbiviimist.
[[1930]]. aastatel algas vasakpoolsete erakondade nõrgenemine, kuid peamiselt vähenes kommunistide toetajaskond. Seda põhjendati [[Põllumeeste
Ennem [[1940]] aasta valimisi Eestis oli võimalus endised parteid taastada, kuid ainukesena jõudis seda ennem valimisi 4. juulil teha [[Eestimaa Kommunistlik Partei]], kes moodustas [[21. juuni]] [[1940]] Valitsuse, eesotsas [[Johannes Vares Barbarus]]ega. [[21. juuli]] [[1940]] võttis [[Tallinn]]as [[Toompea]]l [[Riigivolikogu]] oma korralisel istungjärgul vastu otsus [[Eesti]] astumisest [[NSVL]]iidu koosseisu. 8. oktoobril [[1940]] nimetati EKP ümber Eestimaa Kommunistlikuks (bolševike) Parteiks (EK(b)P) ja temast sai [[NLKP]] allorganisatsioon. Kongress peeti [[1941]]. aasta veebruaris enamik juhtivaid ametikohti täideti Nõukogude Liidust tulnud inimestega. Nõukogude Liidu perioodil oli poliitiline ainuvõim "kommunistide" ning EKP käes, kuid peamised juhtnöörid tulid [[Moskva]]st ning iseseisvust kohalikel "kommunistidel" polnud.
|