Redaktsioon: 3. juuni 2011, kell 12:24 redigeeri Amherst99 (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 33 153 muudatust PResümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 3. juuni 2011, kell 12:26 redigeeri eemalda Amherst99 (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 33 153 muudatust P Tühistati muudatus 2539841, mille tegi Amherst99 (arutelu) Uuem muudatus →
40. rida: Kaks aastat pärast iseseisvuse väljakuulutamist eksisteeris Eesti Vabariigis kolm sotsialistliku suunitlusega parteid. [[Eestimaa Kommunistlik Partei]] (EKP), [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei]] (ESDTP) ja [[Eesti Iseseisev Sotsialistlik Tööliste Partei]] (EISTP) ning neist juhtival kohal poliitilises elus oli ESDTP. EISTP oli EKP vaadetega üpris sarnane ja EKP saavutas EISTP ühendamise EKP alluvusse. Seepeale asutati järelejäänud liikmetest [[Iseseisev Sotsialistlik Tööliste Partei]] (ISTP). Peale kommunistide [[1. detsembri ülestõus\|ebaõnnestunud riigipöördekatset]] [[1924]]. aasta detsembris sai uut tuult tiibadesse sotsiaaldemokraatlik liikumine, kui liitusid ESDTP ja ISTP. 1920ndate sotsialistide programme iseloomustas endiselt sotsialistliku ühiskonna saavutamise idee, lisaks peeti tähtsaks tööliste sotsiaalset ja majanduslikku olukorda parandavate reformide läbiviimist. [[1930]]. aastatel algas vasakpoolsete erakondade nõrgenemine, kuid peamiselt vähenes kommunistide toetajaskond. Seda põhjendati [[Põllumeeste ~~Kogu~~kogu]]de ja Asunike populaarsuse kasvuga kogu maal. 1920-1932 hääletas vasakpoolse mõtteviisi poolt umbes 30 protsenti valijatest, kommunistide said enim hääli [[1923]]. aastal ja sotsialistid [[1929]]. aastal. Peale [[Vaikiv ajastu\|vaikiva ajastu]] saabumist olukord aga muutus. Kuna parteide tegevus keelati, hakkas poliitiline elu käima mittepoliitiliste organisatsioonide kaudu. [[Ametiühingud\|Ametiühingute]] kaudu sai teoks ka sotsialistide ja kommunistide koostöö, mille eesmärgiks sai tööliste majandusliku olukorra parandamine ning demokraatlike vabaduste kehtestamine. [[1935]] keelustas riigivanem [[Konstantin Päts]] ka kõik teised parteid [[Eesti]]s. Ennem [[1940]] aasta valimisi Eestis oli võimalus endised parteid taastada, kuid ainukesena jõudis seda ennem valimisi 4. juulil teha [[Eestimaa Kommunistlik Partei]], kes moodustas [[21. juuni]] [[1940]] Valitsuse, eesotsas [[Johannes Vares Barbarus]]ega. [[21. juuli]] [[1940]] võttis [[Tallinn]]as [[Toompea]]l [[Riigivolikogu]] oma korralisel istungjärgul vastu otsus [[Eesti]] astumisest [[NSVL]]iidu koosseisu. 8. oktoobril [[1940]] nimetati EKP ümber Eestimaa Kommunistlikuks (bolševike) Parteiks (EK(b)P) ja temast sai [[NLKP]] allorganisatsioon. Kongress peeti [[1941]]. aasta veebruaris enamik juhtivaid ametikohti täideti Nõukogude Liidust tulnud inimestega. Nõukogude Liidu perioodil oli poliitiline ainuvõim "kommunistide" ning EKP käes, kuid peamised juhtnöörid tulid [[Moskva]]st ning iseseisvust kohalikel "kommunistidel" polnud.

Vasakpoolsus: erinevus redaktsioonide vahel