Ava peamenüü

Muudatused

Eemaldatud 11 baiti ,  8 aasta eest
P
resümee puudub
[[Pilt:Vulkanism ja laamtektoonika.gif|thumb|right|Vulkaanid ja nende paiknemise seosed laamtektoonikaga.]]
'''Vulkanism''' on protsesside kogum, mis hõlmab [[magma]] teket, selle liikumist [[vahevöö]]st ja [[maakoor]]est [[vulkaan]]ini ning [[Vulkaanipurse|purskumist]] maapinnale.
 
Vulkanism on protsesside kogum, mis hõlmab [[magma]] teket, selle liikumist [[vahevöö]]st ja [[maakoor]]est [[vulkaan]]ini ning [[Vulkaanipurse|purskumist]] maapinnale.
 
==Vulkanism ja laamtektoonika==
Kui konvergentsete laamade põrkeala vulkanismi põhjustajaks on vesi, siis divergentsete laamade vulkanismi põhjustab peamiselt rõhu vähenemisest tulenev kivimite sulamistemperatuuri alanemine. Rõhk väheneb, sest üksteisest eemalduvad laamad jätavad endi vahele tühiku, kuhu surutakse sügavamalt [[peridotiit]]seid kivimeid, mis ülespoole kerkides rõhu vähenemise tõttu sulama hakkavad. Vaatamata sellele, et vahevöö koosneb valdavalt peridotiidist, mis on [[Basalt|basaldist]] [[magneesium]]i- ja [[Raud|rauarikkam]], kuid sisaldab vähem [[ränioksiid]]i, on ookeanide keskahelike purskeproduktideks ikkagi basaldid. See on nii seepärast, et peridotiit, nagu kõik teisedki [[tardkivim]]id, on nn [[Tahke lahus|tahked lahused]], mille erinevatel komponentidel on erinevad sulamistemperatuurid. Kõige madalama sulamistemperatuuriga on [[Happeline kivim|happelised kivimid]] ([[graniit]]), mis on suurema ränisisaldusega ja vastupidi. Mida suurem on kivimi raua ja magneesiumisisaldus, seda kõrgem on tema sulamistemperatuur. Seetõttu hakkab kõigepealt sulama peridotiidi ränirikkam komponent, mistõttu tekibki basalt.
 
On ka vulkaane, mis ei asetse laamade piirialadel. Need nn kuuma täpi vulkaanid on tekkinud kohale, mille all on tõusvad laavavoolud ehk [[vahevöö pluum|vahevöö pluumid]]id.
 
==Vaata ka==