Vikipeedia

Harilik pärn: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
täiend+alapealkirjad
Resümee puudub
1. rida:
{{Taksonitabel
| nimi = Harilik pärn
| värv = #{{taksoboksi värvus|[[taimed]]}}
| seisund =
| seisundi_süsteem =
| seisundi_ref =
| pilt = Tilia cordata 60.jpg
| pildi_seletus =
| pildi_laius = 250 px
| riik = [[Taimed]] ''Plantae''
| hõimkond = [[Õistaimed]] ''Magnoliophyta''
| klass = [[Kaheidulehelised]] ''Magnoliopsida''
| selts = [[Kassinaerilaadsed]] ''Malvales''
| sugukond = [[Pärnalised]] ''Tiliaceae''
| perekond = [[Pärn]] ''Tilia''
| liik = [[Harilik pärn]]
| binaarne = ''Tilia cordata''
| binaarse_autor = [[Philip Miller|Mill.]]
| levikukaart = EUFORGEN Tilia cordata.png
21. rida:
| sünonüümid =
}}
'''Harilik pärn''' ehk '''lõhmus''' ehk '''niinepuu''' (''Tilia cordata'') on [[pärnalised|pärnaliste]] [[sugukond (bioloogia)|sugukonda]] [[pärn]]a perekonda kuuluv [[püsik|mitmeaastane]]perekond [[heitlehisus(bioloogia)|heitlehineperekonda]] kuuluv [[lehtpuu]]liik. ▼
 
▲'''Harilik pärn''' ehk '''lõhmus''' ehk '''niinepuu''' (''Tilia cordata'') on [[pärnalised|pärnaliste]] sugukonda [[pärn]]a perekonda kuuluv [[püsik|mitmeaastane]] [[heitlehisus|heitlehine]] [[lehtpuu]]liik.
 
==Kirjeldus==
Varjutaluva, külma- ja tormikindla liigina kasvab kuni 30 meetrit kõrgeks ja kuni 600 aastat vanaks.▼
 
▲Varjutaluva, külma- ja tormikindla liigina kasvab pärn kuni 30 meetrit kõrgeks ja 1–2 m jämedaks ning elab kuni 600 aastat vanaks.
Koor hall ja sile, vanemas eas hallikaspruun, sügavate pikirõmedega [[korp]].▼
 
▲[[Puukoor|Koor]] on hall ja sile, vanemas eas hallikaspruun, sügavate pikirõmedega [[korp]].
[[Leht|Lehed]] 4–7 cm pikad, alt sinakasrohelised, pruunide karvatuttidega [[leherood|roodude]] nurkades. Lehed südajad, lühidalt [[terav lehetipp|terava]] tipuga. Leheserv [[saagjas leheserv|teravsaagjas]]. [[Vahelduv leheseis]].▼
 
▲[[Leht|Lehed]] on 4–7 cm pikad, alt sinakasrohelised, pruunide karvatuttidega [[leherood|roodude]] nurkades. Lehed on südajad, lühidaltlühikese [[terav lehetipp|terava]] tipuga ja karvutud, välja arvatud mõned pruunid tutid [[leherood]]ude nurkades. Leheserv on [[saagjas leheserv|teravsaagjas]]. [[Vahelduv leheseis]].
Õitseb juulis, õisikus on 3–11 õit. [[Õis|Õied]] on kollakasvalged, väga hästi lõhnavad. Asetsevad väheseõielistes rippuvates [[ebasarikas|ebasarikates]] rohtsetel [[võrse]]tel.▼
 
▲ÕitsebPärn juulis,õitseb õisikus[[juuli]]s. [[Õisik]]us on 3–11 õit. [[Õis|Õied]] on kollakasvalged, mõlemasoolised ja väga hästi lõhnavad. AsetsevadÕitel on tugev [[lõhn]] ja nad meelitavad ligi [[putukad|putukaid]], kes puud [[putuktolmlemine|tolmeldavad]]. Õied asetsevad väheseõielistes rippuvates [[ebasarikas|ebasarikates]] rohtsetel [[võrse]]tel.
Viljad on 0,8 cm läbimõõduga, õhukese seinaga, keraja kujuga, vaevalt märgatavade ribidega, karvased, sisaldavad 1–2 [[seeme]]t, valmivad oktoobris ning varisevad kogu talve jooksul.
 
[[Vili]] on 6–7 mm pikk ja 4 mm lai viljalihata pähklisarnane [[luuvili]]. Alguses on ta kaetud udemetega, aga küpsedes muutub siledaks. Vili on õhukese seinaga, kerajas, vaevalt märgatavate ribidega, sisaldab 1–2 [[seeme]]t. Viljad valmivad [[oktoober|oktoobris]] ja varisevad kogu talve jooksul.
 
Harilikulr pärnale kõige lähedasem sugulasliik on ''[[Tilia platyphyllos]]''. Nad erinevad teineteisest selle poolest, et ''T. platyphyllose'' lehed on karvased ja viljad selgelt märgatavate ribidega. Nad annavad omavahel [[hübriid]]e, mida nimetatakse ''Tilia × europaea'' ehk ''T. × vulgaris''.
 
Lõhna tekitavad [[karboksüülhape]] [[farnesool]], [[glükosiidid]], [[saponiinid]], [[parkaine]]d, [[karoteenid]], [[askorbiinhape]] ja [[suhkrud]]. Lehed sisaldavad karoteene, askorbiinhapet, lima ja üle 12% [[süsivesik]]uid. Viljad sisaldavad pärast puhastamist kuni 58% [[rasvhape|rasvhappeid]]. Koores leidub [[triterpenoid]]i [[tiliadiin]]i, mis ongi oma nime saanud pärna ladinakeelse nime järgi.
 
==Levila ja kasvukoht==
[[Pilt:Tilia-cordata2.JPG|pisi|left|Lehed ja õied]]
[[Areaal]]Hariliku pärna levila on suur: [[Euroopa|Euroopas]]s, [[Kaukaasia|Kaukaasias]]s kunija [[Siber|Lõuna-Siberini]] väljais. TaLevila onlõunaosas pärismainekasvab kata Eestis.üksnes mägedes, aga mitte kunagi [[metsapiir]]ini.
 
==Kasutamine==
Harilik pärn on väga hea [[meetaim]], [[pärnaõiemesi]] on [[maailmaturg|maailmaturul]] üks hinnalisemaid. Üks suur pärnapuu võib paarinädalase õitsemisajaga anda kuni 12 kg [[mesi|mett]]. Pärna koore alumisest kihist saadud [[niin]]t kasutati vanasti palju [[rogusk]]ite, [[matt]]ide, [[nöör]]ide, [[köis|köite]] ja [[viisk]]ude valmistamiseks.▼
 
▲Harilik pärn on väga hea [[meetaim]], [[pärnaõiemesi]] on [[maailmaturg|maailmaturul]] üks hinnalisemaid. Nii maitse kui raviomaduste poolest loetakse seda sorti mett parimaks. Üks suur pärnapuu võib paarinädalase õitsemisajaga anda kuni 12 kg [[mesi|mett]]. Pärna koore alumisest kihist saadud [[niin]]t kasutati vanasti palju [[rogusk]]ite, [[matt]]ide, [[nöör]]ide, [[köis|köite]] ja [[viisk]]ude valmistamiseks.
Harilik pärn on Eesti armastatuimaid [[õuepuu|õue-]], [[pargipuu|pargi]]- ja [[puiesteepuu|puiesteepuid]].
 
Pärnaõitest tehakse ka [[pärnaõietee]]d. Sellel on üldine [[põletik]]uvastane toime ning seda kasutatakse [[külmetus]]e, [[palavik]]u, [[gripp|gripi]], valusa kurgu, [[bronhiit|bronhiidi]] ja [[köha]] ravimiseks.
 
Noored pärnavõrsed on rikkad [[tärklis]]e, suhkrute ja [[vitamiinid]]e poolest. Värskeid [[võrse]]id ja [[pung]]i süüakse [[salat]]ina ja isegi [[marineerimine|marineeritakse]].
 
Harilik pärn on armastatud õue-, pargi- ja puiesteepuu. Reostunud õhku talub ta täitsa kenasti ja sellepärast kasvatatakse teda palju linnades. Vahest kõige tuntum pärnaallee on [[Unter den Linden]] [[Berliin]]is.
 
Harilik pärn on [[Tšehhi]] ja [[SloveeniaSlovakkia]] rahvuspuu.
 
==Vaata ka==
*[[Eesti pärismaised puud]]
*[[Mohni pärn]]
*[[Pärnaõietee]]
 
{{Commons|Tilia cordata}}
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Harilik_pärn"