UDK: erinevus redaktsioonide vahel

Liigitamise ajalugu on pikk. Seda seostatakse inimmõtte kujunemise looga, seega peamiselt raamatukogude tekke ja arenguga. Esimeste raamautkoguderaamatukogude tekkimisest alates on kasutusel olnud suur hulk liigitussüsteeme. Liigitussüsteemid on peegeldanud oma aja teadmiste taset.

Keskajal asusid raamatukogud valdavalt kirikute ja kloostitekloostrite juures ning lihtrahval puudus neile juurdepääs. Kuna teadus oli koos raamatukogudega kirikule allutatud, siis teaduse areng pidurdus.

17. sajandi lõpust alates hakkab raamatukogudes levima nn "prantsuse klassifikatsioon", mis kujunes lõplikult välja alles 19. sajandi keskel. Tänu prantsuse klassifikatsioonile hakkas välja kujunema ühtne ja rahvusvaheline raamatukogu ja bibliograafia liigitus. Prantsuse klassifikatsiooni on nimetatud ka raamatukaubanduslikuks klassifikatsiooniks, kuna seda kasutati raamatukauplustes ning nende juures asuvates raamatukogudes. PrantusePrantsuse klassifikatsiooni loojaks on {{kas|Gabriel Naudé}}, kes oma käsiraamatus "Nõuandeid raamatukogu korraldamiseks"(1627) avaldas suurt tähelepanu raamatukogu otstarbekale sisemisele töökorraldusele. Selleks soovitas kasutada süstemaatilist paigutust, mis järgis täpselt fakulteedisüsteemi.

18. sajandil andis [[Jacques-Charles Brunet]] ([[1780]]–[[1867]]) välja oma detalisedetailse klassifikatsiooni, millel oli ühiseid jooni Baconi klassifikatsiooniga. Brunet' klassifikatsioon muutus rahvusvaheliseks ning ilmus [[1810]] raamatus "Raamatukaupmehe ja raamatusõbra meelespea".