Erinevus lehekülje "Maksusüsteemid" redaktsioonide vahel

Eemaldatud 25 baiti ,  10 aasta eest
== Kas jõukam inimene ohverdab maksumaksmisega vähem või rohkem kui vaesem? ==
Majandusteadlased ei oska selle üle otsustada, kuna nad ei saa mõõta iga inimese subjektiivset kroonieuro piirväärtust ehk seda, kui palju annab ühele inimesele 1 kroonieuro väärtuses kaupade tarbimine. Ometi viivad arutlused progresseeruva ja proportsionaalse tulumaksu osas inimesed erimeelsustele. Lisaks sellele ei leita üksmeelt küsimuses, milline maks aitaks paremini kaasa majanduskasvu saavutamisele.
 
'''Maksusüsteem on neutraalne''' siis kui iga tööjõutundi maksustatakse ühesuguse maksumääraga. Tegelik majanduselu tunduvalt keerulisem, — isegi kui maksusüsteem on proportsionaalne ehk kõikidele kehtib ühesugune maksumäär, rakendatakse tavaliselt tulumaksuvabastusi (see osa palgast, mille pealt tulumaksu ei maksta ehk maksuvaba miinimum). Seega on väikese sissetulekuga inimestel maksumäär madalam kui suure sissetulekuga.
 
Oletame, et tulumaksumäär on kõikidele 26% ja rakendatakse tulumaksuvabastust 50050 kroonieurot kuus.
Sellisel juhul maksab 1000100 krooniseeurose sissetulekuga inimene maksudeks vaid 13% ja 10 0001000 krooniseeurose
sissetulekuga inimene 24,7% oma sissetulekust.
 
Erinev piirmaksumäär võib kaotada indiviidi ajendi enam teenida, kuna iga järgmise krooni eest tuleb maksta järjest enam. Veelgi sügavam on probleem siis, kui lisaks maksudele võib suurem sissetulek endaga kaasa tuua ka toetuste kaotuse.
 
Oletame jällegi, et maksumäär on 26% ja 50050 kroonieurot kuus on maksuvaba tulu,
lisaks saavad kõik kuni 1000100 kroonieuro suuruse sissetulekuga indiviidid toetuseks
50050 kroonieurot. SelliseiSellisel juhul maksab töötaja, teenides 1001100,10 krooni, maksudeks 62,96%,
kuna ta kaotab lisaks 13013,2603 kroonieuro suurusele maksudele veel ka 50050 kroonieurot toetusi.
 
Sellisel juhul kaob töötajal igasugune mõte teenida enam kui 1000100 kroonieurot.
 
==Vaata ka==
Anonüümne kasutaja