Redaktsioon: 29. mai 2011, kell 01:26 redigeeri Taivo (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 28 885 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 29. mai 2011, kell 01:32 redigeeri eemalda Taivo (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 28 885 muudatust PResümee puudub Uuem muudatus →
34. rida: ''Pitkale. Tallinn kell 8.50 p.l. 12.1.19. Kui saab Purtset ja Hungenburgi korraga pommitada, seda parem. Igatahes Purtse ümbrust on tarvis pommitada, et Rakverest taganevat venelast tabada. Neljas [[polk]] on [[Andja mõis\|Addinali mõisas]] [[Kunda]] raudtee juures. Laidoner'' [[13. ~~jaanuaril~~jaanuar]]il 1919 käis "Lennuk" Narva jõesuus luurel, kus püüdis lõksu [[puksiirlaev]]a "Narova", mille koos 6 mehega kaasa tõi. Nende meeste käest saadi andmeid [[Riigiküla]] [[suurtükipatarei]], Hungerburgis (Narva-Jõesuus) oleva 50. jalaväepolgu ja kuulipildurite rühma kohta ning Narvas olevate 46. eesti punaste polgu ja teiste väeosade kohta. [[14. ~~jaanuaril~~jaanuar]]il asuti Tallinnas kiiruga dessanti komplekteerima. Kaks laeva oli jäetud Kunda sadamasse soome vabatahtlike pataljoni peale võtma. [[16. ~~jaanuaril~~jaanuar]]il sõitis "Lennuk" teist korda [[Kroonlinn]]a laevateele miinitõkkeid panema ja peale seda pidi kohtuma teiste laevadega Narva lahes. Samal päeval väljusid Tallinnast ka teised dessantlaevad ja koondusid õhtuks [[Kunda laht]]e. Dessandist võttis osa 1000 võitlejat (600 soomlast ja 400 eestlast), kellele lisandus rühm meremehi kuulipildujatega. ==Lahingutest osavõtnud väeosad== 76. rida: [[Pilt:Utria1 Kotsenevi loss1.jpg\|pisi\|Siin maabusid dessandi esimesed 200 meest 17. jaanuaril 1919.]] [[Pilt:Utria_kalarand.JPG\|pisi\|Siia Utria kalaranda maandus dessandi põhiosa 18. jaanuari öösel.]] [[17. jaanuar]]il [[1919]] kell 3~~.00~~ hommikul väljus dessantlaevastik Kunda lahest. Kuna oli teateid, et venelaste [[jäämurdja]] "[[Ogon]]", mis oli kohandatud [[meremiin]]ide panemiseks, oli käinud Narva jõe suudmes ja et Riigikülas asuvad suurtükipatareid, ei saanud dessanti jõesuudmes maale saata. Kapten Pitka valis dessandi maabumise kohaks mereranna [[Udria\|Utria]] külas [[Kotsenevi loss]]i juures ([[Utria oja]] suudmes). Dessant oli mõeldud maale saata lossi ujumissillal ja selle ümbruses. Kell 11 jõudsid laevad lähtepositsioonile. Rannal liikus venelaste ratsasalk, mis laevade suurtükitulega laiali aeti, kuid kohe avasid laevade pihta tule Riigiküla patarei ja Korffi ([[Auvere raudteejaam\|Auvere]]) jaamas olev soomusrong. Dessantlaevad viidi tulepiirkonnast välja ning "Lennuk" ja "Lembitu" astusid vastasega tulevahetusse, sundides nad vaikima. 88. rida: Ülejäänud dessandi maalesaatmise ajal panid Paulus ja Ekström laevas lõplikult paika Pitkaga arutatud rünnakusuunad. Soome 2. kompaniil kästi jätkata kella 8 edasitungi üle Narva-Jõesuu [[Riigiküla]] suunas, kus see pidi ühinema 1. kompaniiga ja siis edasi Narva tungima. 3. kompanii saadeti Laagnale 4. kompaniid välja vahetama. 4. kompanii koos luurerühma ja venelaste rühmaga pidi liikuma mööda [[Tallinn–Narva maantee]]d Narva suunas. Dessantpataljon pidi liikuma Laagna peale. Narva kaitseliidu mehed olid jagatud eri rünnakrühmade vahel teejuhtideks. Tagala ja Utria küla kaitseks jäeti dessantpataljoni 2. rood. Pärast dessandi maalesaatmist [[18. ~~jaanuari~~jaanuar]]i hommikul kell 10.30 suundusid "Lembit" ja "Lennuk" Narva jõe suudmesse, kus pommitati linna ja selle ümbrust. Umbes kell 11.30 heisati Hungerburgis (Narva-Jõesuus) valged lipud. Laevadele tuli vastu lootsipaat ja "Lembit" sõitis jõesuhu, kus asus oma 120 mm suurtükiga Narvat pommitama. "Lennuk" lahkus Narva jõe suudmest Utria alla dessanti oma tulega toetama. 18. jaanuari hommikul teatas major Ekström Utriast, et 4. soome kompanii oli Laagna küla ja mõisa vallutanud, 2. kompanii tunginud Merikülani ja sealt pöördunud Riigiküla poole, kuna Narva-Jõesuu oli juba "Lembitu" laevameeskonna poolt võetud ja sinna minekuks puudus vajadus. 1. kompanii suundus Riigiküla poole. Soome pataljoni 3. kompanii, kes vahetas Laagnal 4. kompanii välja, pidas koos eestlastega lahingut [[Laagna mõis]]a juures. 107. rida: Sama ajal, kui linnas käisid lahingud, üritas lääne poolt linna tungida Soome pataljoni luurekomando, kuid löödi 53. Viljandi kütipolgu allüksuste poolt tagasi. Luurekomando ülem palus küll 4. kompanii ülemalt abivägesid, kuid kompaniiülem keeldus õhtul edasi tugimast. Ta tahtis anda meestele puhkust, teadmata ilmselt, et 1. ja 2. kompanii Narvas tänavalahinguid pidasid. [[19. ~~jaanuaril~~jaanuar]]il kella 9 paiku oli igasugune lahingutegevus Narvas lõppenud. Kella 10-ks oli dessantvägede kontrolli all ka [[Jaanilinn]], mille punaväed olid maha jätnud. Punaarmee oli [[Jamburg]]i suunas taganenud. Vangi langes ühe diviisi ja polgu staap koos personaliga ja palju sõjaväelasi. Kuna Narva vallutati ootamatult, saadi palju sõjasaaki. 113. rida: Punaarmee langenuid, kes paanikas olid tormanud otse dessantväelaste kuulipildujate tule alla, veeti linnast välja kaks päeva. Narva komandandiks määrati [[staabikapten]] Karl Aleksander Paulus, kelle aga kindral [[Aleksander Tõnisson]] soomlaste lahingu käigus korraldatud veresauna pärast (kuulipildujatest niideti maha sillale tormavad punaarmeelased) põhjendamatult ~~tagandati~~tagandas ja ~~degradeeriti~~degradeeris. Raadiogramm:

Utria dessant: erinevus redaktsioonide vahel