Erinevus lehekülje "Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu" redaktsioonide vahel

resümee puudub
{{ToimetaAeg|kuu=märts|aasta=2009}}{{keeletoimeta}}
'''Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu''' (teised, mitteametlikud nimetused: '''(Ajutine) Maanõukogu''', '''Eesti Maanõukogu''', '''(Eesti) Maapäev''') oli esimene [[Eesti]] rahvaesindajate [[omavalitsus]]organ aastatel [[1917]]–[[1919]].
 
==Maanõukogu loomine==
[[12. aprill]]il [[1917]] kinnitas [[Venemaa]] [[Ajutine valitsus]] Eesti ajutise omavalitsuse seaduse. Selle alusel kavandati [[Eestimaa kubermang]]u ja [[Liivimaa kubermang]]u eestikeelse elanikkonnaga põhjaosa ([[Tartumaa]], [[Võrumaa]], [[Pärnumaa]] ja [[Saaremaa]]) liitmine ning loodi [[kubermangu komissar]]i juurde nõuandva organina Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu.
 
[[12. aprill]]il [[1917]]. aastal kinnitas [[Ajutine Valitsus (Venemaa)|Venemaa]] [[Ajutine valitsus]] Eesti ajutise omavalitsuse seaduse., Sellemille alusel kavandati [[Eestimaa kubermang]]u ja [[Liivimaa kubermang]]u eestikeelse elanikkonnaga põhjaosa ([[Tartumaa]], [[Võrumaa]], [[Pärnumaa]] ja [[Saaremaa]]) liitmine ning loodi [[kubermangu komissar]]i ([[Jaan Poska]]) juurde nõuandva organina ''Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu''.
Märtsist oktoobrini 1917 oli Venemaa Ajutise Valitsuse Eestimaa kubermangu komissar [[Jaan Poska]].
 
Märtsist -oktoobrini 1917. aastal oli Venemaa Ajutise Valitsuse Eestimaa kubermangu komissar [[Jaan Poska]].
Maanõukogu oli esimene üle-Eestiline omavalitsusorgan, kus olid esindatud kohalike omavalitsuste esindajad linnadest ja maakondadest-valdadest. Maanõukogu valimised olid üldised, kuid kaudsed: linnade esindajad valiti linnavolikogudes, maakondade omad maakonna valimiskoosolekutel, viimaste liikmed aga eelnevalt vallakoosolekutel. Iga 20 000 elaniku kohta oli üks mandaat, seega koosnes Maanõukogu 62 liikmest. Maanõukogu valiti [[5. juuni]]l 1917.
 
Maanõukogu oli esimene üle-Eestiline omavalitsusorgan, kus olid esindatud kohalike omavalitsuste esindajad [[Eesti linnade loend|linnadest]] ja [[Eesti maakondade loend|maakondadest]]-valdadest. Maanõukogu valimised olid üldised, kuid kaudsed: linnade esindajad valiti linnavolikogudes[[linnavolikogu]]des, maakondade omad maakonna valimiskoosolekutel, viimaste liikmed aga eelnevalt vallakoosolekutel. Iga 20 000 elaniku kohta oli üks mandaat, seega koosnes Maanõukogu 62 liikmest. Maanõukogu valiti [[5. juuni]]l 1917.
 
===Tegevus===
 
Maanõukogu tuli kokku [[14. juuli]]l [[1917]]. aastal ja oli - vaheaegadega - koos kuni aprillini [[1919]], ajutiseks esimeheks valiti [[Artur Vallner]], keda hiljem asendasid [[Otto Strandman]], [[Ado Birk]] ja [[Kaarel Parts]]. Istungjärkude vahel tegutses [[Maanõukogu Vanematekogu]], mille eesotsas oli 1917–1918 [[Konstantin Päts]].
 
Istungjärkude vahel tegutses [[Maanõukogu Vanematekogu]], mille eesotsas oli 1917–1918 [[Konstantin Päts]].
 
Maanõukogu tegevorganiks oli [[Eesti Maavalitsus]], mis koosnes komisjonidest: Üleüldis-administratiivne osakond ([[Nikolai Köstner]]), Tööosakond ([[Villem Maasik]]); Haridusosakond ([[Peeter Põld]]); Põllutööosakond ([[Jaan Raamot]]); Tervishoiuosakond ([[Konstantin Konik]]) jt.
 
[[7. november]] 1917 toimus Peterburis [[Oktoobrirevolutsioon]] ning [[VSDTP]] ja [[esseerid]]e [[koalitsioon]]ivalitsus kuulutas end riigipöörde tulemusena Venemaa kõrgemaks võimuks. Sotsialistilike parteide esinduseks Eestis oli [[Eestimaa Nõukogude Kongress]], nii tekkis kaksikvõim- Venemaa Ajutise valitsuse poolt Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu ja Nõukogude Vabariigi poolt [[Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee]] ja selle [[Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee]].
 
[[28. november|28. novembril]] 1917 kuulutas Maanõukogu ennast kõrgeimaks võimuks Eestis.
----
Antud ajajärku on ka kutsutud kaksikvõimuks, millal kumbki osapool ei omanud otsustavat ülekaalu ning ei suutnud kindlustada ainuvõimu. Eestis oli kaks peavoolu – valged vabariiklased ja punased kommunistid.
 
==Kaksikvõim Eestis 1917. aastal==
Valged jagunesid omavahel mitmesse voolu või parteisse nagu kodanlise, kesk- ja põllumeeste parteid, kus eestvedajateks olid [[Jaan Poska|Poska]], [[Konstantin Päts|Päts]], [[Ants Piip|Piip]], [[Otto Strandman|Strandman]] ja sotsialistide partei [[Mihkel Martna|Martna]] ja [[August Rei|Rei]]ga eesotsas. Lisaks sellele oli Tartu või Lõuna Eesti grupp [[Jaan Tõnisson|Tõnisson]]iga eesotsas. Eesti iseseisvuse ja välispoliitilises tegevuses töötasid aga kõik valged käsikäes.
Ajajärku 1917. aasta märtsist oktoobrini on ka kutsutud kaksikvõimuks, millal kumbki osapool(rahvusriigi pooldajad ja ühise nõukogude vabariikide liidu pooldajad) ei omanud otsustavat ülekaalu ning ei suutnud kindlustada ainuvõimu. Eestis oli kaks peavoolu – Eesti [[autonoomia]]t ja järgnevalt iseseisvust toetavad rahvuslikud poliitilised erakonnad ja Venemaa bolševikkude poolt ühise sotsialistliku riigi pooldajad [[Eesti Kommunistlik Partei|eesti kommunistid]]/sotsialistid. Nõukogude Venemaa suunitlusega poliitikat toetasid ka [[Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei|vasakesseerid]]: [[Hans Kruus]]i, veel [[Gustav Suits]], [[Johannes Semper]], [[Jaan Kärner]], [[Villem Ernits]], [[Hugo Reiman]], [[Erich Joonas]], [[Hugo Raudsepp]], [[Karl Freiberg]], [[Erast Meister]].
{{vaata|Kaksikvõim Eestis 1917. aastal}}
ValgedRahvuslikud poliitilised erakonnad jagunesid omavahel mitmesse voolu või parteisse nagu kodanlise, kesk- ja põllumeeste parteid, kus eestvedajateks olid [[Jaan Poska|Poska]], [[Konstantin Päts|Päts]], [[Ants Piip|Piip]], [[Otto Strandman|Strandman]] ja sotsialistide partei [[Mihkel Martna|Martna]] ja [[August Rei|Rei]]ga eesotsas. Lisaks sellele oli Tartu või Lõuna Eesti grupp [[Jaan Tõnisson|Tõnisson]]iga eesotsas. Eesti iseseisvuse ja välispoliitilises tegevuses töötasid aga kõik valgedrahvuslikud poliitilised erakonnad käsikäes.
 
Ka punasedeesti kommunistid/sotsialistid jagunesid kahte omavahel riius olevasse gruppi., Mõlemalmõlemal grupil oliolid oma ajakirihäälekandjad. Ühe grupi juhtivaid tegelasi olid [[Viktor Kingissepp|Kingissepp]], [[Jaan Anvelt|Anvelt]], [[Hans Pöögelmann|Pöögelmann]], [[Rästas]], [[Klein]], [[Karl Rimm|Rimm]], [[Rudolf Vakman|Vakman]], neil oli ajakiri "[[Klassivõitlus (ajakiri)|Klassivõitlus]]". Teise gruppi kuulusid [[Jakob Palvadre|Palvadre]], [[Voldemar Vöölmann|Vöölmann]] ja [[Peterson]], nende ajakiri oli "[[Edasi]]".
----
Pärast [[Nõukogude Venemaa]] ja [[Keskriigid|Keskriikide]] vahel [[Bresti rahuleping]]u läbirääkimiste esimese vooru lõppemist alustasid [[Saksa keisririik|Saksa keisririigi]] sõjavägi sõjategevust [[Petrograd]]i suunal läbi Läti ja Eesti.
63 479

muudatust