Tartu õpperingkond: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
6. rida:
Tartu õpperingkonda kuulusid [[Eestimaa kubermang]], [[Liivimaa kubermang]] ja [[Kuramaa kubermang]] ja kuni [[1812]]. aastani ka Vana-Soome ehk [[Viiburi kubermang]], mil piirkond liideti Rootsilt vallutatud Soome ülejäänud territooriumiga [[Soome suurvürstiriik|Soome suurvürstiriigiks]].
 
Tartu õpperingkonna kuraatori kantselei asus kuni 1835. aastani keisririigi pealinnas [[Peterburi]]s, pärsstpärast seda aga aastatel [[1835]]–[[1870]] ja [[1876]]–[[1886]] [[Tartu]]s, [[1870]]–[[1876]] ja [[1886]]–[[1915]] [[Riia]]s. Pärast 1914. aastal alanud [[I Maailmasõda]] ning 1915. aastal Riiani jõudnud sõjategevuse lähenemisega viidi õpperingkonna kantselei 1915. a Tartusse tagasi.
 
===Õpperingkonna kuraatori ja koolikomisjoni tegevus===
Õpperingkonda kuulunud koolide tegevuse otsene juhtimine toimus Tartu ülikooli juurde moodustatud *koolikomisjoni kaudu. Tartu õpperingkonna kuraatorile allusid kubermangude [[gümnaasium]]id, [[kreiskool]]id, [[elementaarkool]]id, [[eraõppeasutus]]ed ja ainsa õlikoolinaülikoolina neljas kubermangus ka [[Tartu ülikool]]. Kuni [[1837]]. aastani allusid kuraatorile formaalselt ka [[talurahvakool]]id. 1873. a allutati kuraatorile [[Vene Õigeusu Kirik|Vene õigeusu]]tunnistusse üleläinud talupoegade laste talurahvakoolid ning [[1885]]. aastal ka [[luteri usk|luteriusu]] talurahvakoolid.
 
Keisririigi poolt finantseeritavates nn "Kroonukoolides" teostas kuraator järelvalvet nii õppetöö kui ka majandustegevuse üle, linna- ja erakoolides ainult õppetöö korralduse üle.