Eesti: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Xqbot (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
127. rida:
Eesti oli enne Teist maailmasõda jagatud 11 maakonnaks: Lääne-, Harju-, Järva-, Viru-, Pärnu -, Viljandi-, Tartu-, Valga-, Võru-, Petseri- ja Saaremaaks.
 
Pärast Eesti Vabariigi loomist 1918. aastal kujunesid vallad Eesti tähtsaimateks haldusüksusteks. Varem olid peamiseks haldusüksuseks sajandite vältel välja kujunenud kihelkonnad. Valdadega liideti ka mõisamaad, mis varem valdade alla ei kuulunud. Tollest ajast alates on valdade arvu järk-järgult vähendatud. 1939. aastal moodustati 248 uut valda. 1990ndate alguses hakkasid tekkima ka linnade ja maavaldade ühisomavalitsused, mis tähendas seda, et valla territooriumisse võisid hakata kuuluma ka linnad. Kohalikul tasandil on mitmed vallad, linnad ja alevid üksteisega liitunud ning moodustanud tugevamaid omavalitsusüksusi.
 
Valdade ja linnade esinduskoguks on [[volikogu]], mis valitakse võrdelise valimissüsteemi alusel neljaks aastaks. Volikogu suurus sõltub valla või linna elanike arvust. Omavalitsuse täidesaatev organ on valla- või [[linnavalitsus]]. Vallad ja linnad võivad ühiste huvide kaitsmiseks ja täitmiseks moodustada omavalitsusüksuste liite.
363. rida:
 
===Venemaa Keisririik===
1700–1721 kestnud [[Põhjasõda|Põhjasõja]] tulemusena läks Eesti [[Moskva tsaaririik|Venemaa]] koosseisu. Olulist osa mängis Harku mõisas 28. septembril 1710 sõlmitud leping, millega [[Eestimaa rüütelkond]] kui kohalik aadliomavalitsus vandus truudust Vene keisrile tingimusel, et säilivad aadlikeaadli ja linnade endised privileegid, säilib luteri usk ning saksa keel asjaajamiskeelena. See rajas [[Balti erikord|Balti erikorra]] ja muutis Eesti Vene tsaaririigi omanäoliseks laialdase omavalitsusega piirkonnaks.
 
[[Pilt:A. H. Tammsaare museum in Vargamäe 2007.JPG|thumb|left|200px|A. H. Tammsaare muuseum Vargamäel.<br>Sauniku eluhooned on tüüpiliseks näiteks eestlaste tolleaegsetest eluhoonetest.]]
374. rida:
[[Pilt:Declaration of Estonian independence in Pärnu.jpg|200px|thumb|right|Iseseisvusmanifesti väljakuulutamine Pärnus 23. veebruaril 1918]]
 
1914. aastal puhkenud [[Esimene maailmasõda|Esimesse maailmasõtta]] mobiliseeriti Vene poolel umbes 100 000 eestlast. Pärast 1917. aasta [[Märtsirevolutsioon]]i sai võimalikuks Eesti rahvusväeosade moodustamine. 23. veebruaril 1918 [[Pärnu]]s ja 24. veebruaril [[Tallinn]]as kuulutas [[Eestimaa Päästekomitee]] välja [[Manifest kõigile Eestimaa rahvastele|iseseisvusmanifesti]]. Praegu tähistatakse iga aasta 24. veebruaril [[Eesti Vabariigi aastapäev]]a.
 
Ajutiselt oli Eesti 1918. aastal [[Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)|okupeeritud Saksa vägede poolt]], seejärel ründasid Eestit [[Vene NFSV|Venemaa]] väed ja algas [[Eesti Vabadussõda]]. Bolševikud lootsid [[maailmarevolutsioon]]i kohesele puhkemisele.
383. rida:
Senine suurpõllumajandus likvideeriti [[1919. aasta maareform]]iga. Riik asutas arvukalt väikepõllupidamisi. Eestile mittevajalikud suurtööstusettevõtted suleti. 1930. aastaiks muutusid Eesti tähtsaimaks väljaveokaubaks põllumajandussaadused, nagu peekon, piimasaadused, munad, riigi poolt soodustati [[põlevkivi]] ja selle saaduste, sealhulgas [[bensiin]]i tootmist ja eksporti.
 
1920. aastal [[Asutav Kogu|Asutava Kogu]] poolt vastuvõetud põhiseaduse alusel oli Eesti ilma riigipeata ja Riigikogust sõltuva valitsusega riik. See põhjustas poliitilise ebastabiilsuse ja sagedased valitsuskriisid. Suurimaks ohuks iseseisvusele olid Nõukogude Liidu poolt toetatud [[Eestimaa Kommunistlik Partei|kommunistid]], kes püüdsid 1924. aastal [[1. detsembri riigipöördekatse|korraldada riigipööret]]. Tallinnas, Nõmmel, raudteedel ja piiri ääres kehtis pidevalt kaitseseisukord.
 
1930ndate algul saavutas mõju [[Eesti Vabadussõjalaste Liit|Vabadussõjalaste]] liikumine. 1934Liikumine suleti esimest korda 1933. aastal sulgesid [[KonstantinJaan PätsTõnisson]]i valitsuse ja 1934. aastal [[JohanKonstantin LaidonerPäts]]i Vabadussõjalastepoolt, organisatsioonidkogu jariigis korraldasidkehtestati sõjaväelisekaitseseisukord. riigipöörde,Moodustati algaskutsealaseid [[Vaikiv ajastu]]omavalitsusi. 1938. aastal võeti vastu [[Eesti Vabariigi põhiseadus (1938)|uus põhiseadus]].
 
===Teine maailmasõda===
399. rida:
Pärast Suvesõja võitu astusid paljud eestlased 1941–1944 vabatahtlikena [[Wehrmacht|Saksa sõjaväkke]] ja [[Relva-SS]]-i. Paljud neist tahtsid isiklikult bolševikele kätte maksta hukatud või Siberisse küüditatud lähedaste eest. Seda võimendas Saksa poliitika, mis toonitas, et Eesti iseseisvuse taastamine on tulevikus võimalik, kui Eesti ja eestlased annavad piisava panuse võitluses bolševismi vastu.
 
Pärast Nõukogude vägede uut [[Narva lahing (1944)|rünnakut Narva rindel]] jaanuaris 1944 algas massiline eestlaste astumine [[Relva-SS]]-i. [[Jüri Uluots]] ja [[Hjalmar Mäe]] kuulutasidkuulutas välja mobilisatsiooni ning pöördusid[[Jüri Uluots]] pöördus rahva poole kutsega kaitsta kodumaad, kuna oli näha, et sõjaõnn pöördub Nõukogude Liidu kasuks. [[Eesti Leegion]]ist moodustati [[20. Eesti Relvagrenaderide SS-diviis|20. Eesti diviis]].
 
Jaanuarist juulini peeti ägedaid lahinguid [[Narva lahing (1944)|Narva rindel]] ja [[Auvere lahing|Auvere piirkonnas]]. [[Sinimägede lahing]]us, mis kujunes Eesti ajaloo ohvriterikkaimaks, suutsid 20. Eesti diviis, teiste Euroopa maade vabatahtlikud ja Wehrmachti väeosad Punaarmee pealetungi peatada.
414. rida:
Taasvallutatud Eestis kehtestati uuesti nõukogude võim. Siiski jätkasid paljud [[metsavennad]] võitlust metsades. Nõukogude võim võitles metsavendade vastu nende peamiste toetajate, talupoegkonna küüditamistega. 25.-29. märtsil 1949 toimus teine massiline küüditamine – [[märtsiküüditamine]], mille käigus saatsid Nõukogude okupatsioonivõimud Eestist loomavagunites Venemaale – Krasnojarski kraisse, Novosibirski, Tomski, Omski ja Irkutski oblastisse nn. eriasumisele üle 22 000 inimese. Küüditamisnimekirjadesse kokku oli aga kantud kuni 30 000 inimest. Küüditamisele järgnes sundkollektiviseerimine, millega kaotati talud kui majandusüksused. Põhiliselt Tallinnasse ja Ida-Virumaale rajati suurtööstusi, mille tööjõud toodi sisse Venemaalt. Vene keel hakkas omandama järjest tähtsamat rolli. Ideoloogilise surve tugevnemise tõttu hoogustus ka [[dissident]]lus, mille silmapaistvaimaks tulemuseks oli ilmselt [[40 kiri]] 1980. aastal.
 
1987. aasta kevadel elavnes Eestis vastupanuliikumine, algasid [[fosforiidisõda]] ja [[laulev revolutsioon]]. 23. augustil 1989 moodustati "[[Balti kett]]". 1990. aasta alguses taastati [[Eesti Kaitseliit]]. 20. augustil 1991 tunnistas ka [[Eesti Vabariigi Ülemnõukogu|Ülemnõukogu]] [[Otsus Eesti riiklikust iseseisvusest|oma otsusega]] Eesti riiklikku iseseisvust. 17. septembril 1991 võeti Eesti [[Ühinenud Rahvaste Organisatsioon]]i liikmeks. Juunis 1992 [[Eesti Vabariigi rahareform aastal 1992|läbi viidud rahareformiga]] tunnistati rubla Eestis kehtetuks ja uuesti võeti kasutusele [[Eesti kroon]]. Samal aastal võeti vastu [[Eesti Vabariigi põhiseadus (1992)|uus põhiseadus]]. 1994. aastal viis [[Venemaa]] enamiku okupatsioonivägesid Eestist välja, jättes need siiski [[Petserimaa]]le ja [[Viru Ingeri]]sse. Samuti ei viidud välja tsiviilkoloniste.
 
===Tänapäev===